Kaja Koovit • 17. detsember 2002 kell 22:00

Hansapank seadis eile uued finantseesmärgid

Kui varem ootas pank omakapitali tootluseks (ROE) vähemalt 25, siis nüüd langetati ootus 20-le. Sammu põhjendades kinnitas panga finantsdirektor Kristina Siimar, et ükski universaalpank ei suuda Euroopa Liidus pikaajaliselt 25 tootlust hoida.

Panga investorsuhete juht Mart Tõevere tõdes, et kuigi pank maksab omanikutuluks kuni 30 kasumist, on kapitaliseeritus jäänud liiga kõrgeks ega võimalda saavutada 25 omakapitali tootlust. Siimar lausus, et keskpikas perspektiivis suudab pank 15 kapitali adekvaatsuse juures ja Euroopa marginaalidega teenida 20 omakapitali tootlust.

Pank prognoosib intressimarginaalide langust, kuid milliseks see uue aasta lõpuks võiks kujuneda, ei soostunud panga juhid kommenteerima.

Suprema analüüsi osakonna juhataja Veikko Maripuu tõdes, et juba varem oli selge, et omakapitali tootluse eesmärki ei suudeta täita. Mullu oli ROE 25,3, kuid tänavuse prognoosi kohaselt peaks see jääma 21 tasemele.

Riskikulu suhte eesmärki langetas pank varasemalt 0,8 tasemelt 0,6-le. Riskikulu arvestamisel lahutatakse mahakantud laenudest tagasi tulnud laenud ning saadud tulemus jagatakse keskmise laenuportfelli mahuga. Seega siis usub Hansapank, et edaspidi kaotatakse halbade laenudena vähem raha. Olgu põhjuseks väiksemad mahakandmised või oodatust paremini laekunud juba maha kantud laenud. Tänavu 9 kuuga on suhe tänu mahakantud laenude tagasitulekule olnud 0,2. Varasematel aastatel ulatunud aga ka 2ni.

?Minu arvates on see liiga optimistlik,? lausus Maripuu, kes pigem oleks nõustunud varasema rsikikulu eesmärgiga. Tema sõnul ei ole tagasilöögivõimalus Baltimaade majandustes kuhugi kadunud ning kui see tuleb, ei jää ka Hansapank puutumata. Provisjonide ehk võimalike laenukahjumite katteks moodustatud reservide tase on jätkuvalt madal ja võib end edaspidi kätte tasuda.

Maripuu hindas ambitsioonikaks ka panga iga nelja aasta tagant kasumi kahekordistamise eesmärki. ?Alates 2005. aastast see ehk enam võimalik ei ole,? lausus Maripuu.

Samas ei näe ta investoritel muretsemiseks põhjust, sest Hansapanga näol on tegemist kasvava ettevõttega. See on aga regiooni kiire majanduskasvu juures börsiettevõtte jaoks kõige olulisem. ?Aktsiale ma mingeid ohu märke ei näe,? kinnitas Maripuu.

Hansapanga juhid ei välistanud võimalikke uusi finantsasutuste oste. Oleme avatud erinevatele ostuvõimalustele nii Lätis kui Leedus, lausus panga juhatuse esimees Indrek Neivelt. Peamine rõhk on tema sõnul siiski grupi orgaanilisel kasvul. Hansapank on Venemaal tegev liisinguturul ning Neivelti sõnul jälgitakse seal toimuvat tähelepanelikult. ?Venemaa tähtsus siinses majanduspiirkonnas kasvab,? lausus panga juht.

Hansapanga aktsionärid võivad rõõmustada. Aasta algusest on hind kerkinud enam kui 50 ja välisanalüütikuid uskudes, peaks tõusuruumi olema veel küllaga.

Hansapanga juhid ei soostunud kommenteerima, kas nad peavad adekvaatsemateks välis- või kohalike analüütikute prognoose. Eesti aktsionäridest kõige optimistlikum nägemus on Supremal, kelle hinnasiht on 240 kroonil. Välisanalüütikutest hindab Hollandi ING aktsia õigustatud hinnaks 307 krooni.

Põhiline erinevus näib olevat raha hinna arvestuses.

Veikko Maripuu märkis, et riske hakkavad langetama ka siinsed analüütikud. Adekvaatasemateks peab ta kohalikke analüütikuid, kes näevad tegelikku olukorda paremini. ?Väljastpoolt paistab ikka ainult plekitu klantspilt,? lausus ta.

Hetkel kuum