• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Legendaarne Ford Mustang

    Kui Radiolinja raadiovõrgu inseneri Andres Vainu sinine Mustang Äripäeva maja ees seisma jääb, siis on selle mootorihäält neljandale korrusele kuulda. Seda tühikäigul. Kui järsult gaasi vajutada, võib mõni kohvi kurku tõmmata. Tänaval sõites paneb mootori vibratsioon seisvate autode signalisatsioonid tööle. Ameerika autode portaali tegijad nimetavad seda Tallinna teede hirmuks, mille lähenedes teele astunud kodanikud kiiresti kõnniteele tagasi kobivad. Nii kohutav asi siiski pole, vähemalt sellist juhust linnas sõites ei näe, kuid auto silmavaade on tõesti metsik. Küll aga paneb auto enamiku meesterahvaid päid pöörama ja masinale pilku heitma, sest seda on pika maa peale kuulda.
    Vainu auto sünniaastaks on 1969. ?Sobivaim aastakäik võimsa ameeriklase soetamiseks,? selgitab Vain, miks ta muskelautode seast just Mustangi valis. Valiku kasuks otsustas veel, et autot oli hakatud kiirendusautoks ehitama. ?Sellise vana masina ülesputitamine on omaette gurmaanlus, sest ehitamine on vaat et põnevamgi kui sõit ise,? lisab Vain.
    Praegu on auto ehitamine pooleli, sest töö nõuab oma aega. Seetõttu näeb selle värvikate kulunud välja, täpselt selline, kui neli aastat tagasi Rootsist ostes. Kuid välimusele Vain veel suurt rõhku ei pane. ?Enne tahan auto südame korda teha,? lisab ta. Mootori kubatuuriks nimetab Vain 6,4 liitrit ning auto suudab ära tõmmata 250 hobuse kandis. Viimane number on omaniku sõnul praegu nii väike, sest mootor ei toimeta kuigi hästi ja temperatuuri alla 10 plusskraadi eriti omaks ei võta.
    Auto näeb seest välja peaaegu selline nagu tehasest tulles. Kõik reguleerimised käivad käsitsi, sest Vain eelistab ise asju korda panna ning mitte lasta elektroonikal sekkuda. Kuna sõiduvahendil puudub roolivõim, siis nõrgajõulised sellega hakkama ei saa. Keerad küll rooli, nii et võhm väljas, kuid auto liigub ikka otse. Lisaks puudub pidurivõimendi ja pidurdamine toimub järsku. Trolli teele ilmumisel on tunne, nagu oleks autoga kuhugi vastu sõitnud.
    Kiirendus on Mustangil võimas. Foori tagant startides teised sõnaõigust ei saa. Mootori möirge saatel jääb neil üle vaid tagatulesid imetleda ja Mustangi kirja tagumisel kapotil lugeda. Juhitavus on sellel siiski Vainu kinnitusel kehvavõitu, mida võimendavad kitsad esirehvid. Eks see olegi ju kiirendusteks mõeldud, arvab Vain autost, mille veerandmiili ajad jäävad 14 sekundi kanti. Võrdlu-seks, tänavuse Speedesti kiireima auto aeg oli alla 13 sekundi. Ise on Vain sel-lega võistlustel 165 km/h sõitnud, te-gelikult peaks jääma jõudu kuni 200 km/h. ?Kiirus pole siiski oluline, kiirendus on märksa tähtsam,? lisab Vain ruttu.
    Praegu jääb samasuguste Mustangite hinnaklass 100 000 krooni kanti. Päris originaalosadega auto on kallimgi. Vain soovitab huvilisel Skandinaavia maadest omale sõiduvahend tuua. Ameerikast tuues kulub ainuüksi transpordile üle 30 000 krooni.
    Peale pooletunnist sõitu linnas on kõrvad mootori möirgamisest küll hellad, kuid süda lööb kiiremini ning üks elamus on juures.
    Üks vana generatsiooni Mustangi värske omanik on autohuviline Kristjan Luts, kes tõi oma 66. aasta sõiduki Eestisse sel suvel. ?Peaaegu 40 aastat tootmises olnud,? põhjendab Mustangi fänn oma ostu. 75 000 krooni eest Soomest toodud punane auto on soodne kaup. ?Sellises korras auto võiks rohkemgi maksta,? lisab Luts. Seda arvavad ka teised Eesti Mustangi-fännid, kes auto Eestisse saabudes masinat kaemas käisid. Sobiva auto otsingud vältasid kaks aastat ja lehekuulutuse peale läks noormees autole Soome järele. Kui omanik auto tollidokumente korda ajas, tahtsid kolm kodanikku autot juba ARKis registreerimisel ära osta. Tehing jäi sõlmimata.
    Auto vajab uut värvkatet, Lutsu sõnul tehakse korda ka mootor, juba on vahetatud tagasild, veel vajavad kohendamist pidurid. ?Valmis ei saa see auto kunagi,? arvab Luts. Lisaks pole tema meelest kiiresti korda tehtud auto sama nauditav kui aastaid nokitsemist nõudnud Mustang.
    Kindel on aga see, et kiirendusvõistluste autot sellest masinast ei tule. ?Rahulikult maanteel ja linnas kruiisi-miseks, plaanin sisse panna ka hea stereosüsteemi,? räägib peremees plaanidest. Igapäevasõidukit sellest siiski ei saa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Meesak: ükski hookuspookus ei päästa - odava energia aeg on läbi
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Täna algab Virši aktsiate märkimine
Täna algab Läti tanklaketi Virši aktsiate avalik pakkumine, ettevõtte väärtuseks kujuneb ligi 68 miljonit eurot, selgub börsiteatest.
Täna algab Läti tanklaketi Virši aktsiate avalik pakkumine, ettevõtte väärtuseks kujuneb ligi 68 miljonit eurot, selgub börsiteatest.
Mitmesse ametisse otsitakse töötajaid riigikogust parema palgaga
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Balti riigid juhivad koroonanakkuse tõusu kogu Ida-Euroopas
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.