Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus Land Cruiser ? parim kompromiss Toyotalt

    Uus Toyota Land Cruiser on tervelt 10 sentimeetri jagu pikem senisest Land Cruiser 95st, jäädes Land Cruiser 100le alla vaid 4 sentimeetriga. Laiusest on uus Land Cruiser võrreldes 95ga kasvanud koguni 14,5 sentimeetri jagu, jäädes 100le alla vaid 6,5 sentimeetrit. Kõrgust on tal aga isegi 2,5 sentimeetrit enam kui Land Cruiser 100-l. Lisaks on auto saanud ohtralt tehnilisi uuendusi, läbinud oma välimuselt ja sisemuselt täieliku uuenduskuuri ja kokkuvõttes ei jää ta maasturite lipulaevaks olevale Land Cruiser 100le alla mitte millegi poolest. Kuid siiski, ühes asjas jääb ta alla küll ja mitte vähe - hinna poolest nimelt. Uue Land Cruiseri hind on võrreldav pigem senise 95 kui 100ga. Hinnad algavad tal alates 523 900 kroonist ja kõige kangeim variant (luksusliku sisustuse ja automaatkastiga versioon) maksab 607 200 krooni. Võrdluseks nii palju, et Land Cruiser 100 hinnad Eestis algavad 898 400 kroonist ja lõppevad 936 100 krooniga, Land Cruiser 95 saab kätte 496 600 kroonist alates.
    Kui kõike seda arvesse võtta, siis võib julgelt väita, et Toyota eesmärk ühendada endas kaks erinevat Land Cruiserit on täielikult õnnestunud ja mõlemad senised mudelid on hingusele määratud. Ka detsembri alguses Lõuna-Hispaanias toimunud uue Land Cruiseri esitlusel ei räägitud sõnagi numbritest (et kuhu uus auto täpselt asetub, kas rohkem 95 või 100 poolele), jutt käis ainult uuest Land Cruiserist. Kuluaarivestlustest võis oletada, et senine suur ja kallis Land Cruiser 100 viiakse pärast mudeliuuendust sootuks Toyota kaubamärgi alt välja ja tema järeltulija saab endale nina ette Lexuse märgi. Seega, uue Land Cruiseri turuletulekuga kaob senine 95 müügilt nii ehk naa ja Land Cruiser 100 kaotab sellisel kujul lihtsalt oma mõtte (kes see ikka enam teda ostab, kui uus on pea sama mahukas aga tubli keskauto hinna jagu odavam). Ja nii jääbki üks ja ainus Land Cruiser. Eesti turul juhtub see juba kuu aja pärast, täpsemalt 20. jaanuaril.
    Juba uude Land Cruiserisse sisenedes saab aimu, et tegemist on täiesti uue tasemega. Senine maasturitele omane pisut lihtsakoeline sisedisain ja rohmakad juhtimisseadmed on asendunud igati nüüdisaegse ja meeldiva sisekujundusega ning käepäraste juhtimisseadmetega. Roolis olles tunned end nagu sõiduautois, ainult vaade on kõrgelt oluliselt parem. Ainsa miinusena torkab silma tõsiasi, et rooli saab liigutada vaid üles-alla, sisse-välja liigutamisvõimalus puudub.
    Paigalt võttes saab kohe aru, et ka sõiduomadustelt pole enam tegemist rohmaka maastikuautoga, vaid pigem meenutab auto käitumine uusi linnamaastureid: piisavalt jäik, hea roolitunnetusega, vaikne jne, jne. Ainsa vahega, et maanteelt maastikule maha keerates saab linnamaasturist teha ühe nupuliigutusega päris maasturi.
    Nimelt on uuele Land Cruiserile paigaldatud elektrooniliselt juhitav õhkvedrustus, mille jäikuse ja kõrguse reguleerimiseks on keskkonsoolis eraldi nupp. Kui keerata see kõige vasakpoolsemasse asendisse, on vedrustus pehme ja tõtt öelda ei saanudki päris hästi aru, millal seda oleks hea kasutada: nii maastikul kui maanteel hakkas pidev ?õõtsumine? juhtimist pigem segama kui lasi end mugavalt tunda. Keskmine asend on normaalasend, mis sobis maastikul sõiduks kui rusikas silmaauku. Kõige parempoolne asend oli aga jäik sportasend, millega oli kiirteel ja kurvilistel mägiteedel suisa lust kihutada. Ja isegi kui juhi kiirusetaju juba kaduma kippus ja ligi paaritonnine auto kurvis liigselt kalduma hakkas, tuli appi seade (VSC), mis liigse külgkalde puhul auto hoo maha pidurdas. Ja mitte sugugi jõhkralt, vaid intelligentselt, vabastades auto oma haardest kohe, kui see taas õige suuna sisse sai.
    Maastikusõidul on Land Cruiser samuti mehe eest väljas. Kui vaja mõnest kõrgemast kännust või kivist üle ronida, saab autot kõrgemale tõsta, elektrooniline veojõukontroll liigutab autot edasi ka siis, kui kasvõi üksainus ratas maad puudutab. Tõsi küll, testi ekstreemseimas osas, Euroopa kõrgeimas asustatud punktis Sierra Nevadas, õnnestus 2,5 km kõrgusel mäe otsas auto igilumme niimoodi kinni ajada, et kõik neli ratast tühja kraapisid ja sealt välja saamiseks ei aidanud muud kui kaastestijate lihasjõudu kasutada. Sellises olukorras aga, mil jää rataste all, ei aita enam ükski elektrooniline abivahend ühelgi autol.
    Kui auto maastikomadusi veelgi esile tuua, siis sisuliselt kõik võimalik on tal olemas: mäkketõusupidur (HAC), et kallaku peal paigalt võttes auto tagasi ei hakkaks liikuma, mägipidur mäest alla laskudes (DAC), diferentsiaalilukk jne, jne. Suurim kaldenurk on nii mäkketõusu puhul kui külgkalde korral 42 kraadi, mis on igati tipptasemel näitaja (näiteks Nissan Patrol kannatab küll 48 kraadi külgkallet, kuid mäkketõusunurk on ?vaid? 39 kraadi).
    Ehkki mudelivalikusse kuulub nii 3-liitrine diiselmootor, kui 4-liitrine V6 bensiinimootor, jõuavad esimestena müügile diiselmootorid. Ja tõtt öelda, kogetu põhjal ei teki tema järgi ka mingit vajadust. Diiselmootori müra on summutatud sedavõrd hästi, et roolis olles eriti aru ei saagi, mis seal kapoti all täpselt tiksub. Võimsust on tal 163 hobujõudu, pöördemomenti 343 Nm ja seda juba alates 1600 pöördest minutis. Vabalt kannatab sõita ka 1000 pöörde juures minutis, mil paljudel teistel diiselmootoriga autodel kerge vibratsioon sisse kipub tulema. Paigalt 100 km/h kiirendab auto 12,7 sekundiga, mis samuti pole suure maasturi kohta kuigi kehv tulemus. Tippkiirust arendab ta 165 km/h, kütust kulutab keskmiselt aga vaid 9,5 liitrit 100 km kohta. Maanteesõidu keskmine kulu on sootuks vaid pisut üle 8 liitri. Bensiinimootor tuleb aga vaid automaatkäigukastiga, mis kiirendab küll 100 km/h 9,5 sekundiga, kütust kulutab aga keskmiselt ligi 14 liitrit 100 km kohta.
    Uut Land Cruiserit toodetakse nii 3-, kui 5ukselisena, Eestisse jõuavad müügile üksnes viimased.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tuleval aastal jääb vabasse jagamisse vähem elamislube töötamiseks
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.

Olulisemad lood

Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.