Hallar Meybaum • 22. detsember 2002 kell 22:00

Riigi haldussuutmatust varjatakse ELi nõuetega

Riigikogus heaks kiidetud nn ELi nõudeid kompromissitult järgiv ?Alkoholi-, tubaka- ja alkoholiaktsiisi seadus? halvendab oluliselt Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimet. Sellepärast, et ELi maades üldiselt ei piirata keemiatööstuse toorainena kasutatavate kemikaalide (kütusesarnaste toodete) importi ega käitlemist.

Vastupidiselt toimitakse aga Eestis, kus keemiatooraine impordile ja tootmisele rakendatakse piirangud aktsiisiladude süsteemi kehtestamisega. Kolleegid Soomest ja Rootsist kommenteerisid meil toimuma hakkavat: ?Meie ei ole nii rikkad, et selliseid kontrollmeetmeid kehtestada ja tõenäoliselt kaotavad meie ettevõtted konkurentsivõimes kui me kehtestaksime sarnased kaupade vaba liikumist piiravad seadusesätted?.

Kuna kemikaalide olemasolust sõltub enamiku tööstusharude toimimine, siis säärane teguviis nõrgendab tervikuna Eesti majanduse seisu. Seaduse rakendamiseks tehtud meetmed aga tunduvad EL nõuete taha peituvate ametnike repressioonina.

Nt sunnib uus seadus importima pindaktiivset ainet ehk seepi (lineaarse alküülbensooli naatriumi sool), mida kasutatakse enamiku vedelseepide ja nõudepesuvahendite koostistes läbi aktsiisilao, sest ta põleb ja on kütusesarnane toode.

Täiesti prognoosimatud on sotsiaal-majanduslikud tagajärjed ja keskkonnamõjud juhul, kui Ida-Virumaal asuvad Viru Õlitööstus, Narva Elektrijaamade Õlitehas ja Kiviõli Keemiatööstus peaksid õlitootmise peatama. Sellisel juhul kaotab töö umbes 10 000 valdkonnas tegutsevat ja seda teenindavat inimest.

Uue aktsiisiseaduse järgi piiratakse aktsiisivabastuse lubade saajate ringi ja aktsiisivabade kütusesarnaste kemikaalide nomenklatuuri ning sunnitakse põlevkiviõli tootma aktsiisilattu.

Üsna tõenäoliselt ei suuda ettevõtted kemikaalide impordiks aktsiisiladusid ehitada ning pigem loobuvad majandusliku mittetasuvuse ja liigse bürokraatia pärast selle impordist. Seega jääb keemiatööstus küllaltki olulisest toorainest ilma.

Arusaamatul põhjusel on aktsiisivabastuse saajate ringist välja jäetud firmad, kes müüvad kütusesarnast toodet laboritele. Tegemist on omaette perspektiivse tööstusharuga, mille loomine seaduseelnõu kohaselt mujale kui vabatsooni või aktsiisilattu on välistatud.

Eesti Keemiatööstuse Liidu liikmete arvates on kahetsusväärne, et tootmis- või vahendustegevuses selle seadusega reguleeritud kemikaale käitlevad ettevõtjad on potentsiaalsed maksupetturid või kuritarvitajad. Riik, tunnistades oma haldussuutmatust võtta kontrolli alla kriminaalsed aktsiisimaksupettustega tegelevad struktuurid, üritab vältida nende kohustuste täitmist kehtestades reegleid, mis on tema enda majandusele kahjulikud. Rahaliselt väljendudes vabastab riik ennast teatud kulutustest, lisades kulutusi oma tööstusettevõtetele.

Aktsiisiseadus ei soodusta ka keskkonnakaitset, antud juhul jäätmete taaskasutamist, taastuvate energiaallikate, kütuste kasutamist, olles seega vastuolus Eesti ühiskonna keskkonnasõbralikkuse arengu ja säästva arengu seisukohtadega. Jäätmete taaskasutamisel ja/või utiliseerimisel saadud kütused või kütusesarnased tooted sh. ?prügimäegaasid?, kütused kasutatud õlidest, kütused settimisjääkidest maksustatakse kütuseaktsiisiga, kuna ?Alkoholi-, tubaka ja kütuseaktsiisi seaduses? käsitletakse nimetatud aineid kui põlevaineid.

Taastuvatest energiaallikatest valmistatud kütused ja kütusesarnased tooted peavad olema aktsiisivabad või madalama aktsiisiga, kuna need vähendavad tootmisharu keskkonnakoormatust, parandavad elukeskkonda.

Eesti Keemiatööstuse Liidu hinnangul on seni kehtiv aktsiisivabastuse kord piisav ja hõlpsasti täidetav. Liit teeb ettepaneku lükata seaduse jõustumine kemikaalide käitlejatele ( s.h. keemiatööstuse tooraine tarnijatele) järgmise aasta 1. aprillilt edasi ning leida kompromisslahendusi. Sellest sõltub, kas kütusesarnased kemikaale sisaldavad keemiakaubad kallinevad või nende tootmine Eestis hoopis lõpetatakse, ning kas põlevkiviõli tootmisel on perspektiivi.

Hetkel kuum