- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,23
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piimatootjate abiskeem seisab
Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liige Ilmar Haak ütles, et praegu on otsad 25 miljoni kroonise abiskeemi rakendamine Rapla Dairy võlausaldajatest piimatootjate päästmiseks veel lahtised. "Raha ei ole minu teada kuskile liikunud, aasta lõpul olevat küll allkirjastatud mingi leping," ütles Haak. "Asi seisab selle taga, et puudub pangainspektsiooni seisukoht sellise skeemi rakendamiseks ja riigiabi luba."
Haagi sõnul on hoopis tõsisem küsimus see, et skeemi soovitakse praegu rakendada nii, et oluliselt suurem osa alguses kokkulepitust läheks kümnele Lacto gruppi kuuluvale piimatootjatele ning vaid väike osa talupidajatele ja väiketootjatele. "Alguses oli jutt, et 25st miljonist kroonist 15 miljonit läheb "suurtele", ülejäänud raha teistele tootjatele, millest omakorda 5 miljonit krooni väiketootjatele ja talupidajatele," rääkis Haak. "Praegu aga räägitakse sellest, et 20 miljonit krooni läheb kümnele suurtootjatele ja ülejäänud raha kõigile teistele, väidetakse, et suurtootjate ees on võlg vahepeal niipalju kasvanud."
Haak ütles, et sihtasutuse nõukogu võib tulla uuesti kokku ning pole sugugi kindel, et nõukogu otsustab samamoodi nagu kuu aega tagasi. "Tookord tegime otsuse, et talud saavad oma raha kätte, mina pooldasin sellist otsust," ütles Haak. "Praegust asjade käiku aga ei poolda ma sugugi."
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) tegevjuhtidelt polnud võimalik reedel kommentaari saada, sest sihtasutus oli tänaseni kollektiivpuhkuse.
Sihtasutuse välja töötatud abiskeemi kohaselt MES laenama 25 miljonit krooni Tallinna Äripangale, kes omakorda pidi Lacto Agro grupilt ostma 10 suure piimatootja osad ning Lacto Agro pidi saadud raha eest kokku ostma piimatootjate nõuded Rapla Dairy vastu.
Rapla Dairy ajutise pankrotihalduri Peeter Allikvere hinnangul on ettevõte püsivalt maksejõuetu, ettevõttel on kohustusi kokku 250 mln krooni ulatuses. Põhjalikumalt ei soostunud Allikvere Rapla Dairy finantsseisu enne ettevõtte pankrotiasja arutamist kohtus kommenteerida. Rapla maakohtus tuleb Rapla Dairy pankrotiasi arutlusele 7. jaanuaril.
"Tööstus töötab praegu minimaalse koormusega, teda tuleb hoida töös ka näiteks külma ilma tõttu, et torud ei külmuks ja et vara väärtus ei väheneks," sõnas Allikvere. "Töötajatele on ettevõte võlgu mitme kuu palga, koondatud praegu kedagi pole."
Rapla Dairy pankroti algatas OÜ Paala, kellele piimatööstus võlgnes mitme kuu piimarahana 700 000 krooni, mis 5-miljoni kroonise aastakäibega firma puhul on märkimisväärne summa. Pankrotihagi Rapla Dairy vastu andis kohtusse ka Talupidajate keskliit, kes koondas paljude väiketootjate nõuded.
Rapla Dairy on Eesti kõige uuem piimatööstus. Ettevõtte omanik Yaqub Haidary taotles aastaid Eesti kodakondsust ning olekski selle eelmise aasta lõpus eriliste teenete eest Eesti vabariigi ees peaaegu saanud. Erilisteks teeneteks pidas valitsus tänaseks pankrotiäärel vaakuva tehase rajamist 5 aastat tagasi ning 10 miljoni krooni eest isikliku maja ehitamist Saku valda. Haidaryle, kelle tegemistesse suhtuvad väga soosivalt nii põllumajandus- kui ka rahandusminister, jättis valitsus siiski kodakondsuse andmata, tuues põhjenduseks tema ettevõtetel oleva 300 000 kroonise maksuvõla.
Enimloetud
2
6
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele