Andres Reimer • 15. jaanuar 2003 kell 22:00

Ettevõtjad nõuavad raudteed riigile

?Raudtee infrastruktuuri riigistamisest saab uuele valitsusele transiidivaldkonna arengu põhiküsimus,? ütles ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas, Transiidiassotsiatsiooni üks liidreid. ?Järgmise kolme aasta jooksul saab Eesti Euroopa Liidult 11,2 miljardit krooni infrastruktuuri arendamiseks, kuid raudtee infrastruktuuri kuulumine eraomanikule piirab selle raha kasutamist Eesti transiidi konkurentsivõime tõstmiseks.?

Euroopa Liit toetab 75 protsendi ulatuses investeeringuid riigile kuuluvate infrastrukruuride parandamiseks. Praeguse omandisuhte järgi saaks Eesti Raudtee infrastruktuuri investeeringuteks vaid 10-15 protsenti euroraha ja Edelaraudtee ei saaks üldse.

?Samal ajal kui meiega konkureerivad naaberriigid kasutavad seda raha aktiivselt, peame meie investeeringute vajaduse katma kaubaomaniku arvelt, mis muudab Eestit läbiva transiidi naabritega võrreldes kallimaks.,? lausus Luukas.

Infrastruktuuri riigistamisest huvitub samuti reisijateveoga tegelev Edelaraudtee.

?Olen huvitatud Edelaraudtee infrastruktuuri riigile tagasi müümisest,? ütles Edelaraudtee omanik Marcel Vichmann. ?Edelaraudtee infrastruktuuri bilansiline maksumus on ligi 100 miljonit krooni, mis ei tähenda, et me tahaksime riigilt selle eest just nii suurt summat.?

Edelaraudtee infrastruktuuri riigistamisest on Vichmanni sõnul poliitikutega ääri-veeri rääkinud, aga kuni valimisteni pole võimalik läbirääkimisi alustada.

Eesti Raudtee seevastu ei taha ei taha infrastruktuuri riigistamisest kuuldagi.

?Luukas, kes Venemaa raudteeoperaatori Linkoili ühe omanikuna maksab Eesti Raudteele infrastruktuuri tasu, huvitub mugavamast partnerist hinnaläbirääkimisteks,? lausus Eesti Raudtee üks omanikke Guido Sammelselg. ?Riik on kahtlemata mugavam läbirääkimiste partner kui eraomanik.?

Raudtee osaline või täielik eraomandus ei takista Sammelselja sõnul eurorahade saamist infrastruktuuri ja keskkonna investeeringuteks. Eesti Raudtee tegeleb praegu Euroopa Liidu abirahade taotlemisega keskkonnainvesteeringuteks, lisas Sammelselg.

Praegune valitsusliit asus raudteede taasriigistamist tõrjuma. Isegi majandusminister Liina Tõnisson, kes nimetab Eesti Raudtee erastamist kahjulikuks tehinguks, välistas eile kannapöörde, erinevalt mõne nädala tagustest avaldustest. Samas räägib Tõnisson riigistamisest kui majanduse arengule olulisest sammust.

?Eesti Raudtee infrastruktuuri müügiga võeti ära võimalus kasutada Euroopa Liidu rahasid,? ütles Tõnisson. ?Mis puudutab AS Eesti Raudtee infrastruktuuri tagasiostmist, siis osta saab selle hinnaga, millega teda müüakse. Samas, kui riik sai raudtee eest alla miljardi, pole mõtet tagasi osta oluliselt kõrgema hinnaga.?

Uus-Meremaa, kes müüs raudteeinfrastruktuuri, otsib Tõnissoni sõnul võimalusi selle tagasiostmiseks ning Suurbritannia on infrastruktuuri juba tagasi saanud. ?Riik ei saa positiivselt mõjutada majanduse arengut, kui tal puudub selge kontroll infrastrukuuri üle,? lisas Tõnisson.

Edelaraudtee infrastruktuuri riigistamist nimetas Tõnisson kuulujutuks.

Peaminister Siim Kallas esitas nädala algul ainukese infrastruktuuri riigistamise eeldusena Eesti Raudtee majandusliku kokkukukkumist.

Mullu investeeris Eesti Raudtee infrastruktuuri üle 370 miljoni krooni. ?Investeeringute kogusumma 750 miljonit krooni ületab tuntavalt erastaja ja Eesti riigi vahel sõlmitud erastamislepingus märgitud investeerimiskohustust 2002. aastaks,? ütles Eesti Raudtee tegevdirektori asetäitja Riivo Sinijärv. ?Ka käesoleval aastal investeerib Eesti Raudtee ettevõttesse rohkem kui erastamislepingus nõutud, üle 700 miljoni krooni.?

Hetkel kuum