Hüpoteegipidaja huvid on kaitstud

Võlaõigusseadus käsitleb piisava põhjalikkusega hüpoteegiga koormatud ehitise kindlustamisega seonduvat, reguleerides peamiselt kindlustusseltsi kohustusi hüpoteegipidaja (st isiku, kelle kasuks on hüpoteek seatud) ees. Teadaolevalt on kindlustuskaitse olemasolu seotud kindlustusmaksete õigeaegse tasumisega. Kuigi kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvõtja (kinnisasja omaniku) ja seltsi vahel, peab selts informeerima talle teada olevat hüpoteegipidajat kindlustusmakse tasumise tähtaja määramisest kindlustusvõtjale, kui see ei ole makset tasunud. Sama reegel kehtib ka võimaliku kindlustuslepingu ülesütlemise korral. Nimetatud põhimõte garanteerib hüpoteegipidaja huvide kaitse kinnisasja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ehitis peaks saama kahjustatud või hävinema.

Juhul, kui hüpoteegipidaja selleks soovi avaldab, peab selts talle viivitamatult teatama ka kindlustuskaitse olemasolust ning kindlustussumma suurusest, vähendamaks niisuguste olukordade esinemist, kus kindlustusleping on sõlmitud tugeva alakindlustusega (tavaliselt madalama kindlustusmakse saamise eesmärgiga) või ehitis hoopis kindlustamata jäetud ning need kurvad tõsiasjad saavad hüpoteegipidajale teatavaks alles hüvitamise käigus.

Lisaks eeltoodule on seltsil kohustus teatada kindlustusjuhtumi toimumisest hüpoteegipidajale ühe nädala jooksul sellest teadasaamisest (v.a kui kahju ei ole hüpoteegipidajale oluline).

Kui ehitise kindlustuslepingus on sätestatud, et kindlustusvõtja kohustub kasutama kindlustushüvitist ehitise taastamiseks, siis seltsi poolt kindlustushüvitise maksmine muul eesmärgil või ehitise taastamist tagamata ei kehti hüpoteegipidaja suhtes ja hüpoteegipidaja võib nõuda seltsilt uut maksmist. Loomulikult jääb hüpoteegipidajale õigus anda muul viisil kindlustushüvitise maksmiseks oma nõusolek. Nõusolek loetakse hüpoteegipidaja poolt antuks ka siis, kui hüpoteegipidajale on hüvitise maksmise kavatsusest teatatud ja hüpoteegipidaja ei ole sellele ühe kuu jooksul vastanud.

Kui kindlustusvõtja rikub kindlustuslepingust tulenevat kohustust (nt riski lubamatu suurendamine kindlustusperioodi kestel) ja kindlustusandja seetõttu kindlustusjuhtumi toimumisel oma hüvitamiskohustustusest kindlustusvõtja ees vabaneb, peab ta siiski täitma kohustuse hüpoteegipidaja ees. Eranditeks on olukord, kus kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakseid (sestap ka eespool märgitud seltsi kohustus maksete mittetasumisel teavitada hüpoteegipidajat, et anda talle võimalus vajalikke samme astuda) või põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Kui kindlustusandja eeltoodud juhtumil nõude kindlustusvõtja hüpoteegipidajale rahuldas, läheb hüpoteek selles ulatuses talle üle, kuid selts ei või teostada hüpoteegist tulenevaid õigusi samal või tagumisel järjekohal oleva hüpoteegipidaja kahjuks, kelle suhtes hüvitamise kohustus jäi püsima. Teatavasti võib kinnisasja omanik hüpoteegi seada ka enda kasuks, kuid eelnimetatud hüpoteegipidaja õigusi seltsi suhtes ta teostada ei või.

Autor: Aare-Matti Inglist