• OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,25%6 264,87
  • DOW 30−0,62%44 374,35
  • Nasdaq 0,02%20 634,26
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,2
  • OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,25%6 264,87
  • DOW 30−0,62%44 374,35
  • Nasdaq 0,02%20 634,26
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,2
  • 29.01.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahandusministeerium: laenuikkes omavalitsused jäävad eurorahata

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talitluse juhataja Sulev Liivik ütles, rahandusministeerium ei ole omavalitsuste laenukoormuse piirnormide muutmiseks ametlikku käiku andnud, kuid laenukoormus võib kujuneda struktuurifondidest raha saamisel probleemiks. Praegune laenukoormus ei võimalda 25 omavalitsusel täiendavat laenu võtta.
Millal rahandusministeerium laenuvõtmise lõdvendamist arutama hakkab ja kas see võetakse ette sel aastal, ei soovinud Liivik spekuleerida. "Eelnõu kirjutamist ei ole algatatud ja komisjoni moodustatud," ütles ta hetkeolukorra kohta.
Samas tõdes Liivik, et seadusemuudatus võib päevakorda tõusta ning seda on spetsialistid kuluaarides arutanud. "Näiteks muutub küsimus kohe aktuaalseks, kui Tallinn peaks soovima laenu võtta," märkis Liivik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestil on kolme aasta jooksul alates 2004. aastast struktuurifondidest saada 341,6 mln ja ühtekuuluvusfondist 276,1 mln eurot. Struktuurifondidest on keskmiselt võimalik kasutada umbes 1,8 mld krooni aastas, millele lisandub ühtekuuluvusfondist 1,4 mld krooni iga aasta kohta. Nimetatud summad suurenevad umbes 8 protsenti 2004. aasta hindades arvestamisel.
Raha Euroopa Liidu fondidest jõuab Eestisse siis, kui siitpoolt esitatakse piisavalt nõuetele vastavaid projekte, millele suudetakse leida omafinantseering ning mis ka korrektselt ellu viiakse.
EL finantseerib heakskiidetud projekti osade kaupa ja kui vahearuandlus hakkab lonkama, võib finantseerimine lõppeda enne projekti tegelikku lõppemist. See tähendab aga, et töö jääb pooleli, loodetud kasu ei tule ning laenu tagasimaksed jäävad garanteerija ehk Eesti riigi kanda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 5 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele