OMX Baltic−0,25%295,41
OMX Riga0,58%906,65
OMX Tallinn−0,24%2 036
OMX Vilnius−0,04%1 201,36
S&P 500−0,12%6 362,9
DOW 30−0,38%44 461,28
Nasdaq 0,15%21 129,67
FTSE 1000,01%9 136,94
Nikkei 2250,91%41 024,63
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,65

OMX Baltic−0,25%295,41
OMX Riga0,58%906,65
OMX Tallinn−0,24%2 036
OMX Vilnius−0,04%1 201,36
S&P 500−0,12%6 362,9
DOW 30−0,38%44 461,28
Nasdaq 0,15%21 129,67
FTSE 1000,01%9 136,94
Nikkei 2250,91%41 024,63
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,65

29.01.03, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahandusministeerium: laenuikkes omavalitsused jäävad eurorahata

Anne OjaArco Vara analüütik

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talitluse juhataja Sulev Liivik ütles, rahandusministeerium ei ole omavalitsuste laenukoormuse piirnormide muutmiseks ametlikku käiku andnud, kuid laenukoormus võib kujuneda struktuurifondidest raha saamisel probleemiks. Praegune laenukoormus ei võimalda 25 omavalitsusel täiendavat laenu võtta.

Millal rahandusministeerium laenuvõtmise lõdvendamist arutama hakkab ja kas see võetakse ette sel aastal, ei soovinud Liivik spekuleerida. "Eelnõu kirjutamist ei ole algatatud ja komisjoni moodustatud," ütles ta hetkeolukorra kohta.

Samas tõdes Liivik, et seadusemuudatus võib päevakorda tõusta ning seda on spetsialistid kuluaarides arutanud. "Näiteks muutub küsimus kohe aktuaalseks, kui Tallinn peaks soovima laenu võtta," märkis Liivik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestil on kolme aasta jooksul alates 2004. aastast struktuurifondidest saada 341,6 mln ja ühtekuuluvusfondist 276,1 mln eurot. Struktuurifondidest on keskmiselt võimalik kasutada umbes 1,8 mld krooni aastas, millele lisandub ühtekuuluvusfondist 1,4 mld krooni iga aasta kohta. Nimetatud summad suurenevad umbes 8 protsenti 2004. aasta hindades arvestamisel.

Raha Euroopa Liidu fondidest jõuab Eestisse siis, kui siitpoolt esitatakse piisavalt nõuetele vastavaid projekte, millele suudetakse leida omafinantseering ning mis ka korrektselt ellu viiakse.

EL finantseerib heakskiidetud projekti osade kaupa ja kui vahearuandlus hakkab lonkama, võib finantseerimine lõppeda enne projekti tegelikku lõppemist. See tähendab aga, et töö jääb pooleli, loodetud kasu ei tule ning laenu tagasimaksed jäävad garanteerija ehk Eesti riigi kanda.

Anne Oja

Seotud lood

30.07.25, 09:00

Välismaised kinnisvaraprojektid teie portfellis: kuidas investeerida koos professionaalidega ja teenida kuni 11% aastatootlust?

Enimloetud

Uudised

29.07.25, 17:00

Oleg Gross: meil on nii palju sigu, et võiks terve Narva ümber piirata

Uudised

30.07.25, 06:00

“Aitab sellest naljast küll.” Ärikeelu saanud firmamatja lõpetab karjääri

Börsiuudised

29.07.25, 19:32

Lahkunud Hans Palla miljoniportfell liigub edasi pärijatele

Uudised

30.07.25, 09:03

Järgmises Viljandimaa farmis tuvastati seakatk. “Olukord on kontrolli alt väljas”

Majandustulemused

29.07.25, 18:40

Energiaärimees näeb klientide pealt: majanduskasvuni on veel palju minna

Majandustulemused

30.07.25, 16:00

Rosimannus ja kompanjonid ostsid kiirabifirma 11 miljoniga

Viimased uudised

Juhtkiri

31.07.25, 06:00

Valija, ära kuula lennukat loba

Börsiuudised

31.07.25, 06:00

Hoiatusmärkide laviin börsil: pooled alternatiivturu firmadest kimpus aruandlusega

Börsiuudised

31.07.25, 02:16

Käivet ja kasumit kasvatanud Microsoft ületas nelja triljoni piiri

Börsiuudised

31.07.25, 01:04

Meta paranenud prognoos viis aktsia järelturul rallima

Börsiuudised

31.07.25, 00:33

Föderaalreservi juht ehmatas S&P indeksi taanduma

Börsiuudised

30.07.25, 23:16

Trump lajatas Indiale tollitariifidega

Börsiuudised

30.07.25, 22:53

USA keskpank jättis teisitimõtlejate kiuste intressimäära muutmata

Börsiuudised

30.07.25, 19:21

Nordic Fibreboard plaanib aktsiakapitali jõudsalt suurendada

Föderaalreservi juht ehmatas S&P indeksi taanduma

Käivet ja kasumit kasvatanud Microsoft ületas nelja triljoni piiri

USA keskpank jättis teisitimõtlejate kiuste intressimäära muutmata

Föderaalreservi juht ehmatas S&P indeksi taanduma

Valija, ära kuula lennukat loba

Kunda tehas pannakse kaheks kuuks seisma oktoobrist, selle järel töötatakse kolmes vahetuses senise nelja asemel.

Estonian Cell seiskab kaheks kuuks tootmise

Meta paranenud prognoos viis aktsia järelturul rallima

Alternatiivbörsi ettevõtete usaldusväärsus on auditeeritud majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu löögi all. Asjaosaliste sõnul põhjustab seda audiitorite nappus.

Hoiatusmärkide laviin börsil: pooled alternatiivturu firmadest kimpus aruandlusega

Atria Eesti tegevjuhi Meelis Laande sõnul on nende kahju katkust küll suurem – aruande järgi 600 000 eurot –, kuid väiksematele tootjatele võib löök valusamgi olla, kuna neil on puhvrit vähem.

Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”

Välismaised kinnisvaraprojektid teie portfellis: kuidas investeerida koos professionaalidega ja teenida kuni 11% aastatootlust?

India peaminister Narendra Modi (vasakul) Donald Trumpiga veebruaris oma Valge maja visiidi ajal.

Trump lajatas Indiale tollitariifidega

Artea panga portfell kasvas, kasum kahanes

Analüütikud tõid välja 10 ettevõtet, mida osta, kuna näevad suurt eelist turul konkurentide ees ja alahinnatud aktsia hinda.

Kümme dividendi-aristokraati, mida osta

Nordic Fibreboardi suurosanik Joakim Helenius.

Nordic Fibreboard plaanib aktsiakapitali jõudsalt suurendada

Ettevõtte uus juht avaldas teisipäeval, et tema peamiseks väljakutseks saab olema kulude kärpimine ja müügitulude kasvu tugevdamine.

Analüütikud langetasid järsult Novo Nordiski hinnasihte

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
1 k 17 p 1 t
Toimumiskoht:
Tallinn