Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talitluse juhataja Sulev Liivik ütles, rahandusministeerium ei ole omavalitsuste laenukoormuse piirnormide muutmiseks ametlikku käiku andnud, kuid laenukoormus võib kujuneda struktuurifondidest raha saamisel probleemiks. Praegune laenukoormus ei võimalda 25 omavalitsusel täiendavat laenu võtta.
Millal rahandusministeerium laenuvõtmise lõdvendamist arutama hakkab ja kas see võetakse ette sel aastal, ei soovinud Liivik spekuleerida. "Eelnõu kirjutamist ei ole algatatud ja komisjoni moodustatud," ütles ta hetkeolukorra kohta.
Samas tõdes Liivik, et seadusemuudatus võib päevakorda tõusta ning seda on spetsialistid kuluaarides arutanud. "Näiteks muutub küsimus kohe aktuaalseks, kui Tallinn peaks soovima laenu võtta," märkis Liivik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestil on kolme aasta jooksul alates 2004. aastast struktuurifondidest saada 341,6 mln ja ühtekuuluvusfondist 276,1 mln eurot. Struktuurifondidest on keskmiselt võimalik kasutada umbes 1,8 mld krooni aastas, millele lisandub ühtekuuluvusfondist 1,4 mld krooni iga aasta kohta. Nimetatud summad suurenevad umbes 8 protsenti 2004. aasta hindades arvestamisel.
Raha Euroopa Liidu fondidest jõuab Eestisse siis, kui siitpoolt esitatakse piisavalt nõuetele vastavaid projekte, millele suudetakse leida omafinantseering ning mis ka korrektselt ellu viiakse.
EL finantseerib heakskiidetud projekti osade kaupa ja kui vahearuandlus hakkab lonkama, võib finantseerimine lõppeda enne projekti tegelikku lõppemist. See tähendab aga, et töö jääb pooleli, loodetud kasu ei tule ning laenu tagasimaksed jäävad garanteerija ehk Eesti riigi kanda.