IBM Eesti juht Valdo Randpere ütles eile intervjuus, et Eestis on läbi aeg, kus tippjuhid töötasid oma kohal elu lõpuni. ?Läbi on see aeg, kus sündisid tööle ja surid seal,? ütles Randpere. ?Me oleme isegi heas seisus, et juhte ei vallandata kvartalitulemuste peale. Praegu on omanikud orienteeritud ainult aktsiakursside peale. Ameeriklased on siin eriti karmid, sa pead resultaate tooma. See käib mängureeglite hulka.?
Nii Randpere kui teised tippjuhid olid nõus, et see, mis juhtub Eestis, on mujal ammu tavaks. Tippjuhil on omanikuga lepingus kirjas, et ta võib päevapealt töö kaotada. See toob omakorda kaasa langevarjud, mis tähendab, et tippjuhile makstakse vallandamisel ühe kuni kolme aasta palk.
Tippjuhtide lahkumisest on saanud trend. Üleeile lahkus Kreenholmi juht Meelis Virkebau, aasta algul Tallinna Piimatööstuse juht Neeme Jõgi. Möödunud aastal lahkusid ametist Toomas Tamsar (Tallinna Kaubamaja), Maldar Mäesalu (Kesko), Jaan Kallas (Sangar), Mihkel Sims (ETK), Meelis Kukk (Viisnurk), Urmo Vallner (Selver), Madis Võõras (Klementi) ja Peeter Raudsepp (K-Rauta).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Telefoni juht Valdo Kalm iseloomustas eile tippjuhtide olukorda sõnadega: ?Tuul on selle koha peal kõva.? Tema sõnul muutub majanduselu kiiremini kui oskame arvata. See nõuab juhilt enam oskust kiiresti reageerida ja teha meeskonnatööd. Samuti on oluline keskenduda tulemusele, sest omanikud vaatavad ainult seda.
Koolitusfirma Invicta juht ja omanik Mihkel Pärjamäe ütles, et Eestis hakkab saabuma aeg, kus ettevõtted vajavad ülesehitaja asemel stabiilse perioodi juhte. Ehk neid, kes kuulekalt täidavad omanike soove. Sama pani tähele koolitusfirma Mercuri esindaja Eestis Kaido Vestberg. Lisaks on Vestberg tähele pannud, et ülemaailmne majanduskriis on muutnud Eesti ettevõtete välismaised omanikud ettevaatlikuks. Valdo Randpere tõi välja, et Eestis ei saa juhid tihti aru, et nad pole omanikud. ?Omanik seab eesmärgid, juht tegeleb eesmärkide saavutamisega. Kui juht omaniku vaadetega kokku ei lähe või seda ei suuda, siis ta lahkub,? ütles Randpere.
Meelis Virkebau põhjendas oma lahkumist sellega, et tema nägemus ei läinud kokku emafirma juhtide nägemusega. Sama põhjuse tõid lahkumisel mitu teist tippjuhti.
Nii Virkebau kui mitmed teised lahkunud tippjuhid ütlesid, et lahkumiskompensatsioon oli korralik ja vastas ootustele. Randpere ütles, et tippjuht peab laskma kohe algul kirjutada leppesse sisse, et kui vallandatakse, siis makstakse välja mitme aasta palk. ?Et juht ei teeks tööd hirmu pärast, vaid veendumuse pärast. Muidu hakkad vaikselt vastu töötama,? ütles Randpere.
Eestis on nn langevarju ehk kuldse käepigistuse kasutamine levinud, aga mitte igas ettevõttes. Nordea Eesti juht Juhani Seilenthal ütles, et Nordea kontserni poliitika ei näe ette kuldseid käeraudu ega kuldseid käepigistusi.
Seilenthali sõnul on tippjuhil oluline täita ettevõttele püstitatud eesmärke. Ta ütles, et tema on suutnud eesmärgid täita ja ületada, mistõttu ta koha kaotust ei karda. "Vahepeal oli mõned aastad nii, et ükski tippjuht ei vahetunud. Nüüd tuleb tippjuhil palju uusi mõtteid välja käia. Ettevõtted satuvad teistsugustesse ajajärkudesse. Üks juht, kes on palju loonud, sel on raske saneerida," rääkis Seilenthal.
Teine suundumus on tema sõnul, et omanikud, kes vahepeal tõmbusid tagasi, tulevad nüüd uuesti ametisse ja eelistavad ise ettevõtet juhtida.
"Pole aga olnud kuulda sellistest juhtumitest, kus lahkumise põhjus on kuritegu või omanikele vastutöötamine, maailmast leiab ka selliseid juhtumeid," lisas Seilenthal.