Viimastel aastatel järjest rohkem elujõudu kogunud sõbrapäev ei tähenda kauplustele veel suuri kasumeid.
14. veebruaril ehk sõbrapäeval lähevad kõige paremini kaubaks spetsiaalse suunitlusega maiustused ja pisemad temaatilised kingitused, kirjutab Postimees.
A-Selveri turundusjuhi Riina Ruusi sõnul on sõbrapäev eestlastele esialgu veel päev, mille pärast poodidesse ei rutata. «Kui inimene ostab midagi, siis peamiselt ikka tavaostude kõrvalt, spetsiaalselt ta poodi ei tule,» lausu Ruus.
Kuigi Selveri turundusjuht ei varja, et sõbra- ehk valentinipäeval on omajagu kommertsimaiku küljes, peab ta kaupluste kõige olulisemaks eesmärgiks ikkagi tarbijatele sõbrapäeva meeldetuletamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Prismade juhi Liisi Jauho sõnul on jaanuar ja veebruar kaubandusele aeg, kus midagi erilist ei toimu, ning seetõttu on sõbrapäevast kinni võetud. «Enne aastavahetust tehakse jõuluoste, kevadel on lihavõttepühad,» rääkis ta.
«Vahepealset aega kulutatakse aga peamiselt allahindlusteks, mistõttu on valentinipäev heaks võimaluseks pisut erksust tuua.»
Populaarsust on sõbrapäev Eestis kogunud eelkõige paaril viimasel aastal, kuid kindlasti ei saa selle päeva ümber toimuvat võrrelda näiteks Ameerikaga, kus valentinipäev on tõeline suurpüha.
Eestis on praegu kaubanduse jaoks kolm kõige olulisemat püha jõulud, jaanipäev ja kevadpühad. Sõbrapäeva edestab kaubanduse jaoks kindlasti ka emadepäev.