- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 2250,01%39 650,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,64
- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 2250,01%39 650,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Casual päästab füüsilisest riieteorjusest
Vanadel hallidel aegadel pidi inimesel lõpmata palju riideid olema, et end üldse inimesena tunda.
Korraliku inimese hiigelsuures riietekapis rippusid üksteise kõrval kodu-, töö-, linna-, suvila-, reisi-, pikniku-, kohtingu- ja piduriided. Ükski neist ei dubleerinud täpselt oma naabrit, ükski polnud teisega asendatav. Riietus oli aja ja kohaga märksa jõulisemalt seotud, kui kandja mõttemaailma või väärtushinnangutega. Teatrisse võis küll minna naabritüdrukult laenatud tsaftkleidis, aga mitte sellessamas seelikus, mille sa ise olid päeval kontorilaua taga kortsu istunud.
Nii lihtsad ja samas keerulised olid asjad senimaani, kuni casual alles tiibu sirutas. Kandjasõbralik casual vabastas inimesed füüsilisest riieteorjusest, aga mitte riiete peale mõtlemisest.
21. sajandi probleem pole mitte see, kuhu nende pükstega minna, vaid kas need on ikka minu püksid. Siinkohal ei saa lõputute stangede ja riidepuude vahel seiklevat raske otsuse tegijat aidata ükski etiketi ega trendispetsialist.
Riided meie seljas vastavad mõnikord vägagi intiimsetele küsimustele ja oi seda häda ning õnnetust, kui nad maailmale lakkamatult kodeeritud valesignaale saadavad. Kõigi casual-kaubamärkide ühisomadus on see, et nad ei ahista ega pigista inimest enda sees. Neid ei pea lakkamatult pressima, viikima ega triikima. Nad on dünaamilised ses mõttes, et nendega saab hakkama pea kõigis ettetulevates elusituatsioonides. Elegantne casual on nagu hea koer, kes on võimeline peremehega kokku kasvama ning siis lõputult truu olema. Kõik teavad, et koera ei tasu valida ainult näo vaid ka iseloomu põhjal. Casualiga on samamoodi.
Selleks, et kaasaegsetesse kehakatetesse kätketud sõnumit nagu raamatut lugema õppida, vaatame kolme erinevat näidiseksemplari ehk kaubamärki Lacoste ja Esprit.
Kõigepealt muidugi Lacoste, mis on tõeline casualinduse Grand Old. Omaaegne pioneer, tänaseks vaieldamatu klassik. Lacoste on modernismiajastu laps. Rohelise alligaaroriga minimalistlik polosärk on Bauhausi ja Le Corbusier´ arhidektuurireformide vili.
Peale esimest suurt ilmasõda muutus maailm hoopis teistsuguseks paigaks, kui ta enne seda oli olnud. Sajandi alguse raskepärased, üledekoreeritud ehitised asendusid kergete ja valgusküllaste hoonetega, funktsionaalsete elamismasinatega, mis lähtusid inimese reaalsetest vajadustest. Sellises keskkonnas polnud kohta ei pseudorokokoo toolil, boordidega tapeedil ega minestamise piirini kinninööritud keskkohal. Minestamine polnud enam moes, seda asendasid hommikvõimlemine, tennis ja kesköised tantsumaratonid. Lacoste´i alligaatoriga särk on Alvar Aalto kolmejalgse tabureti eriilmeline kaksikvend. Tänaseks ületab mõlema märgiväärtus mitmekordselt nende tarbeväärtuse.
Lacoste oli moemaailmas esimene, kes riputas kaubamärgi riietuseseme välisküljele. Ta väärtustas märgi kaasaegsel kombel, pannes selle kogu maailmale vaatamiseks ja ihaldamiseks välja ning kinkides talle emotsionaalselt mõjuva legendi.
Mis loomadesse puutub, siis iga loom tunneb end kõige paremini tuttavlikus keskkonnas. Seega, Lacoste peaks sobima selle hingeeluga, kes armastab puhast funktsionalistlikku arhitektuuri, kellele meeldivad elegantsed ja kallid spordialad, kes eelistab ajatut klassikat muutlikele trendituultele ja juhindub põhimõttest less is more. Sellele, kes tahab, et maailmas oleks midagi kindlat, või vähemalt peaaegu kindlat, aga kes sellegipoolest usub märkide võimu.
Esprit on laiale tarbijaskonnale suunatud trenditeadlik kaubamärk. Kui Lacoste on trendiväline klassika, siis Esprit liigub tundlikult ja mõõdukalt trendituulte taktis.
Hetkel kuum
See on kvaliteetne kaubamärk. Selle sildi alt leiate te just nimelt pükse, kampsuneid, jopesid ja seelikuid, mis seljas ära ei lagune ja milles võite iga kell kenad välja näha, mitte kahtlaseid katteta lubadusi ega ilusaid muinasjutte, mida te ammu uskumast olete lakanud.
Esprit tagab teile täieliku riskivabaduse. See, et te oma välimuse tõttu lolli olukorda võiksite sattuda või et teie riided ebasoovitavaid salasõnumeid edasi kannaks, on sama hästi kui välistatud. Kui mitte läbilõikeinimese mitmetähenduslikku tiitlit ebasoovitavaks sõnumiks pidada.
Esprit on tänaseks vallutanud kogu maailma trendilembeste noorte südamed. Esprit mängib sellele, mis on globaalne-universaalne, need riided ei tunne riigi, rahvuse ega rassipiire. Sloganid:?tavalisele inimesele,?igaühele,?inimesele tänavalt?? ja neid ilmestavad hiiglaslikud müüginumbrid, meenutavad pisut Benettoni ideoloogiat.
Ja mis seal imestada, 80ndate algupoolel oli firma maailmavaatelise poole taga tõepoolest ? arvake ära kes? Ei keegi muu, kui Oliviero Toscani ise.
Nojah, kui sinna lõppu lisada veel Esprit´ enda sõnadega, et osata ainult seda, mida sa tõepoolest vajad? siis see vist ei ole enam iroonia, siinkohal näib tegu olevat pigem künismiga kuubis.
Kui te käite kinos kassafilme vaatamas, kuulate edetabelimuusikat ja loete bestsellerid ning ostate kogu eluks vajamineva kraami laupäevaselt reidilt lähimasse supermarketisse, siis on see kaubamärk just teie isikupära kõigiti arvesse võttes loodud. Need riided on tõepoolest oma hinda väärt.
Lacoste kaubamärgi sünnilugu kõlab kui muinasjutt. Selle loojaau kuulub prantsuse tennisistile René Lacoste ´ile, esimesele mitteameeriklasest Davis Cup ´i võitjale.
Järgnev lugu juhtus 1927. aastal. Kord, enne tähtsat turniiri vedanud René Lacoste ja prantslaste kapten krokodillinahast kohvri peale kihla. Kui Lacoste mängu võidab, saab kohvri omale. Ta võitis selle turniiri ja sellest päevast said publiku hulgast kostuvad ergutushüüded: ?Alligaator, Alligaator?, tema mängu alaliselt saatvaks mantraks. Ühel päeval joonistas sõber Robert George Renéle krokodilli, mille Lacoste oma võistlussärgile lasi tikkida ning väike roheline loomake ei väsinud iial oma käskijale õnne toomast.
1933. aastal kohtusid René Lacoste ja André Gillier, tolleaegne suurim prantsuse tekstiilitööstur. Lacoste kavandas tööstuslikuks toomiseks tikitud alligaatoriga polosärgi. Täselt samasuguse valge lihtsa särgi nagu ta ise tenniseväljakul oli kandnud. Alligaatoriga õnnesärgid võtsid kohe omaks ka naistennisistid, golfimängijad, purjetajad ja lihtsalt aktiivse elustiiliga noored inimesed.
René Lacoste suri 1996.aastal, aga tema õnnealligaator elab edasi. See, kes ostab alligaarimärgiga polosärgi, jope, kella või päikseprillid saab tegelikult omale õnnelooma. Ja õnnel ei ole hinda.
Autor: Anu Aaremäe
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele