- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,25%6 386,87
- DOW 300,16%44 704,83
- Nasdaq 0,41%21 184,29
- FTSE 100−0,11%9 126,62
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,25%6 386,87
- DOW 300,16%44 704,83
- Nasdaq 0,41%21 184,29
- FTSE 100−0,11%9 126,62
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mobiilsus tõrjub suured lauad
Ehkki mööblimüüjatel on pakkuda ka spetsiaalselt mobiilbüroo sisustust, pole eesti tarbijad seni olnud kuigi altid uusi võimalusi kasutama. ?Rattad siiski enam tõrget ja võõristust ei tekita,? nendib Isku tegevdirektor Riho Lass. Enam kui ratastel lauad on vajalikuks osutunud ratastel kapid, mis võimaldavad tööks vajalikud asjad sõidutada töökoha lähedale.
Moodsam büroosisustaja, kelle meeskond viljeleb virtuaalbüroo stiili, võib tavapäraste laudade asemel valida spetsiaalselt mobiilse kontori tarvis loodud mööbli. See on traditsioonilisest lauast väiksem, olles mõeldud eelkõige sülearvutite kasutajatele, ning on ratastel liigutatav. ?Eestis on selliseid töökohti üksikuid, mujal on mobiilsus eelkõige rendipinna vähendamise eesmärgil levinum,? tõdeb Intera turundusjuht Janne Mikkiver, tuues näiteks Oslos asuva Telenori kontori, kus iga 40liikmelise meeskonna tarvis on 25 töökohta. Kogu Telenori töö on projektipõhine ja projektide vahetudes inimesed kolivad kontoris ümber.
Intera tegevjuhi Andres Tederi arvates ei kiputa ratastel töökohti siiski kuskil kuigi sageli liigutama. ?Inimesel peab töökoht olema selline, kus ta saab efektiivselt töötada,? rõhutab Teder. ?Inimene aga on harjunud oma piiridega ning uusi on raske omaks võta.? Paratamatult kujunevad välja kohad, kus kellelgi töötada meeldib ? üks eelistab näiteks aknaalust kohta, teine pimedamat nurka. Tederi hinnangul sobivad mobiilsed töökohad enam firmadesse, kus on palju projekti- ja meeskonnatööd.
Sisearhitekt Priit Põldme on mobiilsete töökohtade laialdase kasutuselevõtu suhtes Eestis skeptiline. ?See eeldab enda ümber suhteliselt palju õhku,? lausub ta. ?Paremini toimiks see näiteks kuskil New Yorgis, kus on 200 m² büroopinda ja kus inimesed siis nagu molekulaarosakesed paari- või mitme kaupa kokku sõidavad.? Samas võib aga eeldada, et traadita internetivõrgu Wifi tulek kontoritesse annab tõuke ka mobiilse mööbli suuremale kasutusele, sest seina ääres kinni hoidvad juhtmed liikumist enam ei takista.
Et mobiilsetel töökohtadel on tööpind väiksem, siis ametipostidel, kus tuleb kasutada palju mittedigitaalseid abimaterjale, võib sellel töötamine olla raskevõitu. ?Sobida võib selline töökoht näiteks müügimehele, kelle kogu töö käib arvuti kaudu ? selle kaudu on ta ühenduses laoseisuga, teeb klientidele pakkumisi ning saadab neile ka digitaalseid arved,? pakub Põldme välja.
Ehkki üldjuhul arvatakse, et moodne mööbel on väga kallis, siis nagu arvutite puhul, kus uued mudelid kiiresti odavnevad, on ka mõni aasta turul olnud mobiilsed töökohad tavatöökoha hinnaga ühte suurusjärku läinud. Korraliku töökoha hinnaks peab Teder ca 15 000 krooni, sisaldades laua, tooli ja järelveetava kapi maksumuse.
Kui inimesed kontorilaua taga täis tööpäevi ei veeda, siis võib kontorisse muretseda ka lihtsamaid laudu, mille taha sülearvuti kasutaja mõneks ajaks maanduda saab. Ühtlasi võib sellisetele laudadele neid ümber tõstes leida teisigi funktsioone ? näiteks kasutada nõupidamislauana. Osa mudeleid on kokku klapitavad ning neid saab vajadusel eest ära tõsta.
Aeg-ajalt kontorist läbi käidavate töötajate isiklikud töövahendid võivad seejuures olla näiteks personaalses ratastel konteineris ehk caddy?s. ?Tööle saabudes haarab töötaja caddy ja veeretab selle hetkel vaba oleva arvuti juurde, samuti võib ta lühemat aega töötada püsti seistes konteineri ülaosas olevale klapitaval lauakesel,? toob näite Standardi marketingi- ja müügidirektori assistent Evelyn Tenno.
Sageli on avatud ja mobiilsetest kontorites töötajatel soov end teistest eraldada. Selle vajaduse rahuldavad vaheseinad, mis rullikutel olevatena endale ette võib sõidutada. Mõne mudeli puhul võib vaheseina kasutatada ka lisapinnana, kuhu saab vertikaalselt paigutada vajalikke pabereid, mis muidu laual hunnikus vedeleksid. Osa vaheseinu käivad kokkupanduna ka lukku, mis takistab vaheseina kasutaja äraolekul teistel paberitele ligipääsu.
Tarmo Riisenberg, Äripäeva rubriigitoimetaja
Hetkel kuum
Mobiilne kontorimööbel tundus mulle esmapilgul imelik ja väiksevõitu, sest varem olen ma istunud nö loomuliku suurusega töölaua taga. Esmalt tulebki õppida hakkama saama varasemaga võrreldes napima lauapinnaga, kuhu tuleb mahutada nii tööks vajalikud paberid kui ka arvuti. Oma asjade lauda mööda kuhjamisel tuleb seetõttu olla oluliselt konservatiivsem.
Pidevalt tuleb arvestada ka sellega, et mõni kolleeg istub sinu ?kodupäevadel? sama laua taga. Segadus ja korralagedus laual pole seetõttu mõeldavad.
Mobiilse mööbliga kontorisse kuluks siiski ära ka paar nö tavapärast lauda, mida ootamatult ?kodupäeval? büroosse sattujad võiksid vajadusel kasutada. Siis ei teki segadust, et kes kuhu istuda saab ning ükski oluline töö ei jää tegemata.
Igal töötajal peaks aga olema kindlasti oma kapp, mis on ainult tema kasutada. Nii on olemas üks kindel koht, kuhu oma pabereid ja raamatuid sobivalt mahutada saab.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele