Suurimaks hindu kujundavaks jõuks on ka Euroopa Liidus turu maksevõime ja pakkumise maht antud turul. Turu maksevõime osas ei toimu Eestis liitumise momendil mingeid olulisi hüppeid, seega puudub ka müüjatel võimalus oluliselt kallimat hinda küsida, sest nii tehes kaotavad nad oluliselt oma müügimahtudes ja turupositsioonis.
Ühinemine Euroopa Liiduga mõjutab Eestis hindasid nende kaubagruppide osas, kus rakendub mingi Euroopa Liidu regulatsioon. Nii näiteks kallinevad Eestis tubakatooted ja autokütus aktsiisitõusu arvel, suhkur kallineb seetõttu, et kaob praegu toimiv Euroopa Liidu ekspordisubsiidium jne. Kolmandate maade suhtes peame rakendama imporditolle ja ka selle tõttu võib mõni kaubagrupp kallineda.
10 viimase arenguaasta jooksul on Eesti hinnatase teinud läbi olulise konvergentsiprotsessi Euroopa ja maailmaturu hinnatasemega ning paljude kaupade osas on Eesti hinnad juba praegu sarnased Euroopa liidu odavama hinnatasemega riikidega nagu Portugal, Kreeka, Hispaania.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti inimene tunneb paremini põhjamaid ja sageli võetakse võrdluseks just nende hinnatase. Soome ja Rootsi on aga maailma ühed kõrgema hinnataseme ja elatustasemega riigid ning erinevad oluliselt ülejäänud Euroopast.
ELiga liitumine mõjutab palkasid eelkõige läbi Eesti majanduse arengu. EL on meie ettevõtjale potentsiaalne suur ja maksejõuline turg, kuid töötajate palka suudetakse tõsta siiski vaid siis, kui avanevad arenguvõimalused ära kasutatakse ja ELi ühisturule oma toodangut edukalt müüa suudetakse.
Euroopa Liitu kuulumisega kaasneb ilmselt ka teatud psühholoogiline efekt - Eesti teenused ja kaubad pole siis enam tehtud "endises Nõukogu liiduvabariigis" vaid "made in EU" ning ehk aitab see Eesti ettevõtjal-eksportööril oma töö eest ka paremat hinda küsida.
Autor: Marje Josing