Paneelelamute ümbrus tuleb inimsõbralikuks muuta

Väikevormidest leidub majadevahelisel haljasalal sageli vaid juhuslikult paiknevaid roostes vaibapuid ning lagunenud lastemänguväljakumööblit. Lahendust vajavaid probleeme korterelamutevahelistel haljasaladel on palju ning seetõttu on oluline, et olukorda analüüsides selgitataks välja ala heakorrastamise vajadused ning koostataks probleemsele alale terviklik ning väga hästi läbi mõeldud planeering.

Oluline on läbi vaadata paneelelamutevaheliste alade parkimispõhimõtted ja teha uuring parkimiskohtade vajadusest. Korterelamutevahelistes parklates on enamasti probleemiks parkimiskohtade vähesus. Samas ei kasutata sageli parklaid, mis asuvad maja sissepääsust eemal ning millele ei avane aknast vaadet. Sageli on võimalik läbimõeldud planeerimise ja parkimise korrastamisega parkimiskohtade arvu suurendada. Alternatiiviks on ka parkimismajade ehitamine ning olemasolevate parklate turvalisuse suurendamine piirdeaiaga piiramise, korraliku välisvalgustuse ja valve paigaldamisega. Kindlasti tuleb loobuda mõttest vähendada niigi vähest rohelust parkimiskohtade arvel ning rajada korterelamute vahele ulatuslikke asfalteeritud parkimisplatse. Autode liikumist takistavate tõketega tuleb piirata haljasaladele parkimist ja rikkujaid trahvida.

Jalgteede planeerimisel tuleb arvestada jalakäijate liikumissuundadega. Olemasolevad jalgteed on sageli kujundatud praktilisi liikumissuundi arvestamata ja seetõttu neid ei kasutata, tekivad hoopis sissetallatud rajad muru sees. Olemasolevat jalgteede võrku tuleks vajadusel korrigeerida ja uuendada teekatendeid. Katendite valikul on oluline, et teed oleksid sõidetavad ka jalgrataste ja rulluiskudega. Lisaks asfaldile võib jalgteede rajamisel kasutada puitu, graniitsõelmeid, kive jne.

Kui välja arvata majaelanike isetegevuslikult rajatud lillepeenrad majade sissekäikude juures, pole hoonete valmimisaegadel rajatud vähest haljastust paiguti uuendatud tänapäevani. Haljastuse uuendamisel tuleks inventariseerida olemasolev, vastavalt sellele koostada raiete plaanid ja määratleda rajatava haljastusega seonduv. Haljastuse planeerimisel on väga oluline väärtustada olemasolevat kõrghaljastust, sest lisaks esteetilisusele kaitsevad kõrghaljastusest koosnevad puhvervööndid tuulte eest ning toimivad ka müratõkke ja tolmupüüdjana. Samuti liigendab olemasolev haljastus paneelelamutevahelist ruumi ning varjab vaateid naabermajadele. Samas tuleb arvestada olemasolevate puude elujõulisuse, murdumisohtlikkuse ja tervisliku seisundiga ning vastavalt vajadusele kavandada raieid. Puu maharaiumine on õigustatud, kui see on murdumisohtlik või on istutatud hoonetele liiga lähedale ning aastate pärast on mahavõtmine raskendatud. Samuti kavandatakse raieid läbimõeldult uue tervikliku kujunduse rajamisel. Hoolikalt tuleb kaaluda uue haljastuse planeerimist ja otstarbekalt ära kasutada korterelamutevahelist kitsast ruumi. Uute taimeliikide valikul tuleb lähtuda nende vastupidavusest, dekoratiivsusest, edasisest hooldusvajadusest ja sobivusest antud kasvutingimustesse. Samuti tuleb taimeliikide valikul silmas pidada, et haljasalal tuleks välja aastaaegade vaheldumine. Teede vahel paiknevad väiksed murusiilud, mida on raske hooldada ja mis ei anna kujunduslikku efekti, tuleks kujundada põõsasistutuste ja kividega.

Korterelamutevaheliste alade atraktiivseks muutmisel tuleb mitmekesistada puhketegevusi, lähtudes erinevate kasutajate vajadustest. Selleks tuleb puhkealadel korrastada olemasolevaid või rajada uusi väikevorme (spordi- ja mänguväljakumööbel, pingid, prügikastid jne). Oluline on, et need oleks vandaalikindlad ning valik lähtuks ühtsetest kujunduspõhimõtetest.

Kujunduse väljatoomiseks õhtusel ajal ning turvalisuse parandamiseks tuleb alade väljaehitamisel suurt rõhku panna välisvalgustuse rajamisele.

Olenevalt sellest, kui põhjalikult elamu ümbruse uuendamine käsile võetakse, on soovitatav kasutada maastikuarhitekti abi ning tegutseda läbimõeldult. Väikese ?iluravi? vajadusel paneelelamu ümbruses piisab konsultatsioonist, kuid ulatuslikumate probleemide käsitlemisel tuleks tellida projekt kas eskiisprojekti või tööprojekti tasandil. Eskiisprojektis antakse ala põhimõtteline lahendus ning tööprojektis tuuakse konkreetsed lahendused ala kujundamiseks või kujunduse rajamiseks. Samuti tuleb tugevdada linnaosavalitsuste ja korteriühistute koostööd korterelamutevaheliste alade edasisel hooldamisel, et vähendada linnaosadel lasuvat hoolduskoormust. See muudaks ka ehk inimeste mõttemaailma: see on meie hoov, kus me elame.

Autor: Kerttu Kõll