PM: Suurenev rongimüra häirib inimesi

Kaebustega, et müratase on väljakannatamatu, on inimesed pöördunud nii kohalike omavalitsuste kui tervisekaitseinspektsiooni poole, kuid abi ametnikelt loota pole, sest seni ei ole keegi raudtee lähedal mürataset mõõtnud, kirjutab Postimees.

Harju maavanema Orm Valtsoni sõnul tehti viimane põhjalik müramõõtmine Paldiski suunal 1994. aastal, kuid pärast seda on suurenenud nii rongide liikumistihedus kui ka rongikoosseisud ning müra on läinud ainult valjemaks. «Üheks täiendavaks müraallikaks on näiteks uued Ameerikast pärit vedurid, mis teevad ise rohkem häält ja suudavad vedada ka suurt arvu vaguneid,» rääkis ta.

Seetõttu kutsus Valtson eile müraprobleeme arutama Harjumaa omavalitsuste esindajad, tervisekaitseinspektsiooni ning raudteeameti spetsialistid. «Koosolekul jõudsime järelduseni, et hiljemalt mai lõpuks on vaja läbi viia põhjalikud mõõtmised, mille tulemustest sõltuvalt saaks astuda järgmisi samme,» märkis maavanem.

Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Agnes Jürgensi sõnul on nemad valmis vajalikke töid tegema, kuid ametil selleks raha pole. Vajaliku summa suurust on tema hinnangul raske nimetada, vaja võiks minna kuni pool miljonit krooni.

Raudteeameti peadirektori Oleg Epneri sõnul on müraprobleem tõsine, kuid see ei puuduta ainult uusi vedureid, vaid raudteed laiemalt. «Selge on, et raudtee koormus kasvab ning rongikoosseisud suurenevad ja sellega kaasneb täiendav müra,» lausus ta.

Epner näeb probleemi ühe lahendusena rongide aeglasemat sõitu asulates. Teiseks võimaluseks müra vähendada on raudteerööbaste kokkukeevitamine, sest siis pole enam täiendavat müra tekitavaid vahekohti.