Riigikogu annab homme loa kasutada kuni 55-liikmelist Eesti kaitseväe üksust konfliktijärgsel missioonil, mis läheb maksma vähemalt 22 mln krooni.
Eesti on valmis saatma missioonile kolm üksust. 32mehelise kergjalaväerühma ülesandeks saab objektide valve, tõenäoliselt põhja pool Iraagi pealinna Bagdadi. Sellest rühmast on missioonikogemus 21 mehel, neist neljal Liibanonist, ülejäänutel Kosovost ja Bosniast, kirjutab Postimees.
11-liikmelise kaubakäitlusmeeskonna tööks on piirkonda saabuva varustuse mahalaadimine Kuveidis (lennuväljal) ja võimalik, et ka selle Iraaki transportimise julgestamine. Missioonikogemus Bosniast või Kosovost on neist meestest kaheksal.
Eesti kavatseb saata kohale ka kolmeliikmelise tuukerdemineerijate meeskonna, mille ülesanne on laevateedel lõhkekehade kahjutuks tegemine. Tuukrid on missioonikogemuseta. Üksus hakkaks tööle Bahreinis. Algselt polnud Bahreini Eesti missioonikavas, kuid see lisati USA soovil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seega kokku oleks Eesti panuse suuruseks 46 kaitseväelast. Valitsus taotleb luba 55 sõjaväelase lähetamiseks, sest ettenägematute asjaolude tõttu võib missioonile lähetatavate kaitseväelaste hulk kasvada.
Palgad missioonipiirkonnas sõltuvad nii ametikohast kui auastmest, reamees saab kätte üle 16 000 krooni kuus, ohvitseride palk on üle 20 000 krooni kuus.
Kogu missiooni ligikaudse, 22,2 miljoni krooni suuruse kogumaksumuse hulka ei kuulu transport (läbirääkimised transpordikulude osas käivad), lisalaskemoon ning ettenägematud kulud (näiteks kahjude hüvitamine).
Missiooni hind on esialgu arvestatud 30 miljoni krooniga võrreldes vähenenud, sest Kuveidis käinud Eesti vaatlejate andmetel annab USA Eesti kaitseväelastele transpordi- ja keemiakaitsevahendid. Algse kava järgi tulnuks Eestil vajalik varustus täielikult ise osta, kuid varustusealased kõnelused veel käivad.