Armee on logistika kants

Logistika on oma olemuselt sõjaväest pärinev teadus, mida on aegade jooksul edasi arendatud ja täiustatud. See fakt iseenesest ajendab süsteemselt käsitlema tsiviil- ja militaarlogistikat ühtse tervikuna riigi ja selle asukate ning institutsioonide teenindamisel erinevate süsteemi osade vahel killustamise asemel.

Väidetavalt on Eestis käesoleval ajal koostöö erinevate ametkondade vahel ebapiisav. Tegevus pole koordineeritud ja ressursside kasutamine on raskendatud, kuna üks ametkond ei anna üldjuhul oma ressursse teistele kasutada. Logistilisest ja majanduslikust aspektist vaadelduna on tegemist kulude mitmekordse dubleerimisega ning sageli jäävad eesmärgid omavahelise koostöö koordineerimatusest tingituna siiski täitmata.

Kui võrrelda tänapäeva militaar- ja eralogistikat, siis need erinevad nüanssides, ent peamine eesmärk on mõlema puhul sama: optimaalse ja õigeaegse varustatuse taseme tagamine. Erinevalt ärist, kus suuri varusid peetakse sageli auasjaks ja konkurentsieeliseks, on kaitsejõudude logistika ühene seisukoht, et ressursside ülekuhjamine on sama ohtlik kui nende puudujääk. Liiga suurte ressursside loomise, transpordi, hoidmise ja turvamisega on seotud arvukalt inimesi ja tehnikat, mida saaks ja sageli tuleks oluliselt efektiivsemalt kusagil mujal ära kasutada.

Ärilogistikas järgitakse sama eesmärgi saavutamiseks suboptimeerimise vältimise printsiipi, mis tähendab tervikliku süsteemi kogukulude optimeerimist üksikute osade maksimaalse optimeerimise asemel. Näiteks võib veokulude üleoptimeerimine tuua kaasa oluliselt suuremad varude haldamisega kaasnevad kulud ning tegelikult olukord halveneb.

Militaarlogistika tegevuste ja vastutusalade arv on eralogistikast mõnevõrra suurem, sest armees kuuluvad sinna alla ka ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine, meditsiiniline ja tervisekaitsealane teenindamine. Logistikaga on sõjaväes tegev oluliselt rohkem inimesi, kui arvata osatakse. Nii on enamiku riikide armeedes ühe eesliini võitleja kohta rusikareegli järgi kolm inimest tagalateenistuses, kes suuremal või vähemal määral tegelevad logistiliste teenuste tagamisega eesliini võitlejatele.

Enamik logistiliste operatsioonide teostusest põhineb ülesandejuhtimise põhimõttel. See sarnaneb äris projektijuhtimisega. Nagu ülesandel, nii on ka projektil alati kindlad algus, eesmärk, strateegia, taktika ja lõpp. Ülesande täitmiseks vajatakse ressursse nii nagu äriprojektide elluviimisel. Ülesandejuhtimise kesksus militaarlogistikas tuleneb peamiselt asjaolust, et täpselt sarnaseid situatsioone esineb suhteliselt harva ning neidki vaadeldakse alati konkreetsete ülesannetena. Samuti on ülesandejuhtimisel tähtsad tagalateenistuse peamised printsiibid, nagu ettenägelikkus, ökonoomsus, koostöö, lihtsus ja paindlikkus. Koostöö laabumiseks on oluline tunda ülesandejuhtimise printsiipe, nagu vastastikune usaldus ja teineteisemõistmine, jõupingutuste ühitamine. See on sama nõue, mis ärilogistika efektiivsuse kasvatamiselgi järjepidevate koostöövormide arendamise kaudu.

Logistilise keti mõiste omab olulist tähendust nii eralogistikas kui ka armees. Majandusinimesed on harjunud vaatlema lülidest koosnevat tarneahelat, mis ühendab toorainetootjaid läbi erinevate vahelülide lõpptarbijatega. NATO logistikud seevastu on ehitanud tarneketi üles taktikaliste liinide põhimõttel. Liinid ühtivad tavaliselt organisatsiooni elementidega ning kehtivad rahu-, sõja- ja välisoperatsioonide toetusskeemis ning kõigi logistiliste funktsioonide puhul. Üldjuhul kasutab kaitsevägi kolme toetusliini, mida toetab põhiliselt tsiviilmajandusest ja välisabist moodustuv neljas liin. Liinidel opereerivad konkreetsed üksused ning paiknevad funktsionaalsed logistilised rajatised. Logistilise keti alguseks on neljanda liinina käsitletav strateegiline baas ning lõpuks eesliin, millel toimub reaalne lahingtegevus. Mida pikemaks venib kett, seda keerulisem on tagalateenistuse ülesanne võitlejate varustamisel. Näiteks ületas Iraagi sõjas liitlasvägede esimese liini ja strateegilise baasi vahemaa kohati 600 kilomeetrit.

Äriliste tarneahelate juhtimisel asetatakse rohkem rõhku tõmbemeetodile tõukemeetodi asemel, mis tähendab lattutootmise vältimist ja seeläbi kogukulude alandamist kogu ahela ulatuses. Huvipakkuv on asjaolu, et ka militaarlogistikas eristatakse neidsamu tegutsemismeetodeid. Lisaks tõuke- ja tõmbemeetodile on armees kasutusel ka kolmas, juhitud meetod.

Autor: Illimar Paul