Teatrimajad on suletud remondiks ja trupid väljasõitudel Eestimaa vabaõhulavadel, mõisates või vallikäärudes. Pea iga teater on avastanud kaks või enam suurepärast esinemispaika väljaspool enda maja.
Lootus on üllas: et talvega kokku kuivanud publik ärkab koos kevadega. Uus etendamispaik peaks olema selleks piisav põhjus.
Von Krahli Teatri trupp siirdub Saksamaale oma skandaalset ?Piraatide? lugu pajatama. Mis saab aga black box?ist Rataskaevu tänaval?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vanalinnapäevade aegu avab Von Krahli Teater kõik oma uksed publikule. Uksi, millest on võimalik läbi käia, sisse astuda või vähemalt lukuaugust piiluda, on palju. Uste taga on erinevad ruumid, nagu ikka teatrites, ruumides aga ei valmistata rekvisiite ega tehta viimast grimmi, vaid seal liiguvad Zuga ühendatud tantsijate poolt elavaks mängitud vanakesed.
Maja on avatud kaks tundi, mille kestel on võimalik näha kuut vanakest toimetamas, tantsimas, juttu puhumas, vaadata, kuidas pilved mööda sõidavad, lugeda Mehis Heinsaare kirjutatud lugusid, juua teed ning võtta aeg maha ja veeretada päev õhtusse. Ühesõnaga kujundada endale oma etendus.
Kas vaataja võib tõesti vabalt suhtuda etendusse, tulla ja lahkuda enda valitud ajal? ?See on ju mingil määral alguse ja lõputa lugu, õigemini on seal sees palju erinevaid lugusid, jutte, alguseid ja lõppe. Kui keegi varem lahkub, küllap sai talle küll ja ta ei taha kauemaks jääda. Tunnetest rääkides ? eks mul on siis vast kurb, kui lõpus ühtegi vaatajat pole jäänud. Aga sellised reeglid oleme me endale kehtestanud,? räägib idee autor Tiina Mölder.
?Maja Rataskaevu uulitsas? on hea lõõgastus. Kui oled Viru tänava algusest tulnud juba Dunkri ja Rataskaevu ristis asuva kaevu juurde, astu kindlasti Von Krahli Teatrist läbi.
Autor: Kaja Kann