Suvel on parim aeg satikate tõrjumiseks

Kahjuritõrjefirma PPS Eesti OÜ tegevdirektori Toomas Trei sõnul on kahjurite probleem sageli tõsisem, kui arvata osatakse: ?Satikaid ja närilisi ei pea hävitama mitte seepärast, et nad panevad naisterahva toolile tõusma ja kiljuma, vaid eelkõige selle tõttu, et parasiidid levitavad väga raskeid haigusi.? Prussakad, kes on ka hetkel Eestis kõige levinumad kahjurid, kannavad nakkusi, saastades toitu ja toidunõusid. ?Nii levivad niisugused haigused nagu salmonelloos, düsenteeria, tuberkuloos ja harvadel juhtudel isegi lastehalvatus,? kirjeldab Trei.

Prussakaprobleemi ennetamiseks soovitab Teri rohkem tähelepanu pöörata hügieenile- peale igat söögikoda peab toiduained laualt koristama ning toidupurukesed kokku pühkima. Korralikult tuleb puhastada ka pliiditaguseid, kapivahesid.

Kodudesse tikuvad põhiliselt kas suured mustad metsasipelgad või väikesed vaaraosipelgad. Neid meelitab köökidesse kõik magus. Tõhusat abi nende vastu leiab keemiapoest. Kui aga tegemist on metsast korterisse rännanud kuklasega, siis peab konsulteerima bioloogidega, kes ise sipelgapesa likvideerivad ? kuklane on looduskaitse all ja tema pesa hävitamine karistatav!

Kahjurite arvukuse kasvades poevahenditest ei piisa. Kui muidu öösiti tegutsev prussakas juba ka päise päeva ajal silma hakkab, siis võib eeldada, et prussakakoloonia selles majas või korteris on suur ning kasutada tuleb kahjuritõrje firma abi. Seejuures ei tasu loota, et kahjuriprobleem oleks lhanedatud ühe tõrjega lõplikult. Ka oleks mõttekas teha tõrjet kogu majas.?

Tervisekaitseinspektsiooni (TKI) avalike suhete nõunik Agnes Jürgens soovitab kahjurite efektiivseks hävitamiseks konsulteerida mõne spetsialistiga kahjuritõrjefirmast. ?Keemiakaupluste müüjad oskavad ka soovitada tõhusaid vahendeid, tuleb ainult silmas pidada, et reeglina on tõrjevahendid väga tugevatoimelised kemikaalid. Seepärast tuleks võimalikult täpselt kinni pidada pudelil või purgil olevatest õpetustest ja kasutusjuhendist,? lisab Jürgens.

Kahjurite levimise põhjuseks on ka asotsiaalsete elukommetega inimese harjumused. ?Eraisikud kaebavad tihti majas või trepikojas elavate asotsiaalide üle, kuna nad tassivad oma korterisse lademes prügi. Sellega kaasnevad nii hingemattev hais kui ka kõiksugu ebameeldivad parasiidid. Selline naaber on nuhtluseks terve maja elanikele.? Jürgensi väitel jäävad aga inspektsiooni käed siinkohal lühikeseks: ?Rottidel küll sissekirjutust pole, kuid tavaliselt on majaelanikele ikka teada, millisest korterist kahjurid pärit. Kontrollijatele asotsiaalid aga reeglina ust ei ava ja seepärast ei saa ühtegi elanikku parasiitide levitamises ka otseselt süüdistada.? Jürgens leiab, et sedalaadi probleeme saab edukalt lahendada vaid korteriühistu, mille võimuses on vajalike sanktsioonide kehtestamine, näiteks Korteriomandiseadusele tuginedes.

Tihti on Tervisekaitseinspektsiooni kutsutud ka roti- või prussakatõrjet tegema, kuid alates 1997. aastast tegelevad sellega vastavad erafirmad. TKI üks põhitegevusi on teostada toidukäitlemisettevõtete järelvalvet, nimekirjas on üle kümne tuhande firma.

Catering-teenuseid pakkuva AS Frens juhataja Tiit Ojaveski arvates on Eesti ettevõtete poolt teostatav kahjuritõrje ladus ning TKI järelvalve piisav. ?Kahjuritõrjest saab rääkida eelkõige meie köökide osas. Seal teostab regulaarselt tõrjet vastav firma ja sisekontrolli eest vastutavad toitlustusjuht ja peakokad,? selgitab Ojaveski.

Autor: Madli Kents