- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,23%39 573,74
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,95
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,23%39 573,74
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,95
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus rikkus seadust Hüvitusfondi sulgemisel
Munitsipaaleluruumide ehitamine on olnud eelmisesse valitsusse kuulunud Keskerakonna üks peamiseid loosungeid.
?Valitsus on rikkunud seadust, selles ei ole mingit kahtlust,? nentis riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver. Riigikontrolli tehtud uurimise käigus selgus, et kuigi Hüvitusfondi seadus lubab järele jäänud raha kanda vaid stabilisatsioonireservi, tegi valitsus eelmise aasta novembris korralduse kanda 45 miljonit krooni ühendministeeriumi kaudu eluasemelaene tagavale KredExile ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Vara üleandmise aktile kirjutasid alla Hüvitusfondi likvideerija Madis Raidma ning keskerakondlasest minister Liina Tõnisson tänavu 31. jaanuaril.
Tõnisson ütles, et otsus kasutada Hüvitusfondi varasid sündis selle tõttu, et lisaeelarves ei jätkunud neile projektidele raha. ?Rahandusministeerium tegi ettepaneku kasutada Hüvitusfondi varasid ja see läbis kõiki instantse, kaasa arvatud justiitsministeeriumi,? rääkis Tõnisson. ?Tegu on varadega, mitte finantsidega ja see on puhtalt juriidiline probleem.? Tõnisson lisas: ?Kindlasti pole siin pistmist Keskerakonna valimiseelsete loosungitega.?
Samuti soetas fond valitsuse selle aasta märtsis tehtud korralduse alusel 82 miljoni krooni eest Hansa Rahaturufondi osakuid ja andis rahandusministeeriumile, kes pidi nendega suurendama ASi Riigi Kinnisvara aktsiakapitali.
?Riigikogu mõte oli, et see raha kantakse stabilisatsioonireservi. Ükskõik, mis muu ? kaasa arvatud juhtunu nii KredExi, EASi ja Hansa Rahaturufondi osakutega ? on ebaseaduslik,? ütles Soiver. ?Eesmärk oli õige, aga selleks valiti ebaseaduslik tee. Nii palju, kui valitsuse aruteludest selgus, oli küsimus selles, et KredEx vajas suuremat summat sihtkapitalide moodustamiseks, kui riigieelarvega anti. Puudu oleva osa jaoks valiti lõpuks teine rahaeraldamise viis, mis meie hinnangul on ebaseaduslik.?
?Rahandusministeerium tegi ettepaneku ja valitsus otsustas positiivselt,? rääkis tolleaegne rahandusminister, Keskerakonna liige Harri Õunapuu, kes on praegu Riigikogu rahanduskomisjoni liige.
KredExi nõukogu liige, ühendministeeriumi asekantsler Raul Malmstein ütles, et tema ei saa anda tehingule õiguslikku hinnangut. ?Tegemist on valitsuse otsusega. Pingelise eelarve juures leiti võimalikuks anda sealt raha ja ei näe, et seda otsust peaks kahtluse alla seadma,? ütles ta.
?See oli eelmise valitsuse ajal koalitsioonileppes,? ütles Malmstein, viidates koalitsioonileppe sotsiaalset turvalisust puudutavale osale. Samas, pole Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingus konkreetset punkti, mis oleks rääkinud just korterelamute rekonstrueerimise ning munitsipaal-üürielamufondi suurendamise projektidest.
Hüvitusfondi likvideerija, praegune ASi IT Grupp juhatuse esimees Madis Raidma ütles, et Hüvitusfondi roll piirdus valitsuse korralduse täitmisega.
Hüvitusfondi tolleaegne nõukogu liige Jürgen Ligi märkis, et tegemist oli fondi tegevjuhtkonna ja valitsuse koostööga. ?Juristide hinnangul oli kõik korrektne,? ütles ta. ?Ise kirjutasin sellele alla. Midagi hullu seal pole, tavapärane riigikontrolli uudis. Tegemist on seaduse tõlgendamisega.?
?Mis puutub EASi ja KredExisse, siis rong on läinud,? sõnas Sven Soiver. ?Hansa Rahaturufondi osakud on aga rahandusministeeriumi bilansis ja nende üleandmise seaduslikkuse arutamiseks oleme saatnud materjalid rahanduskomisjoni.?
Hetkel kuum
Hüvitusfondist saadud vahenditest on KredEx praeguseks eraldanud korteriühistutele toetusi 2,3 miljoni krooni eest, ootel on ka üks taotlus munitsipaal-üürielamufondi suurendamiseks.
Tänaseks on KredEx sõlminud lepingu rekonstrueerimistööde teostamiseks 68 kohaliku omavalitsusega. Heaks on kiidetud 42 rekonstrueerimistoetuse taotlust, eraldatud ühistutele majade renoveerimiseks toetusi 2,3 miljoni krooni ulatuses. Lisaks sellele on KredEx väljastanud 73 korterelamute tehnilise ülevaatuse toetust väärtuses 146 000 krooni, teatas KredEx.
Munitsipaal-üürielamufondi suurendamise taotlusi on KredExile esitanud seni vaid Albu vald, mis taotleb 176 300 krooni toetust korterite ümberehitamiseks juurdesaabuvale tööjõule.
Järvamaa Albu valla raamatupidaja Riina Lumiste ütles, et vald ostis kaks korterit, mida kavatseb ümber ehitada neljaks ühetoaliseks korteriks.
?Praegu on korterid küllalt viletsas seisus, kavatseme neid rekonstrueerida,? selgitas ta. ?See on ettevõtluse toetuseks - kohalikud firmad võtavad inimesi tööle ja anname need korterid üürile firmadele uute töötajate jaoks.?
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele