- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Terveid autorehve tänasest prügimägedele viia ei tohi
Euroopa Liidus on prügilatega seotud tegevusi reguleeriva direktiivi alusel paika pandud tähtaeg, 16. juuli 2003. aastal, millest alates ei tohi prügilasse ladestada enam terveid rehve ning 16. juuli 2006. aastal, millest alates ei tohi prügilasse ladestada enam ka tükeldatud rehve. Lähtuvalt Eesti soovist ühineda ELiga, kehtestati keskkonnaministri 26. juuni 2001. a. määrusega nr. 34 Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks eelpool toodud nõuded ka Eestis.
Nii peab ka Eestis alates 16. juulist 2003 hakkama vanade autorehvide käitlemine toimima senisest erinevalt. Olukorrast väljapääsu leidmiseks on initsiatiivi üles näidanud MTÜ Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL) tellides 2002. a. täiendava täpsustava uuringu vanade autorehvide olukorrast ning võimalikest lahendustest Eestis. Uuringu läbiviija oli AS EcoPro.
Lähtuvalt ARK registrist ja Liikluskindlustuse Fondi andmetest ning Eesti impordi ja ekspordi statistikast peaks Eestis tekkima aastas umbes 9000 tonni vanu rehve. Jäätmestatistika andmeil ladestati Eestis 2001. aastal 106,7 tonni ja taaskasutati 1479,35 tonni vanu autorehve. Taaskasutatud rehvidest moodustasid kuni 1279 t Euroopa teistest riikidest sisse toodud purustatud rehvid, kuna Eestis peamiselt kasutatavad rehvide taaskasutamise tehnoloogiad eeldavad materjali purustamist, sobiv purusti aga Eestis puudub.
Riikliku statistika järgi taaskasutati kuni 79% vanarehvidest Narva Elektrijaama Õlitehases ning umbes 7% Viru Õlitööstuse katseseadmetes. Mõlemas taaskasutuskohas kasutati vanarehvide termislist töötlemist (pürolüüsi) koos põlevkiviga vedelkütuse tootmiseks. Ladestamise kohtadena kasutati mitmeid prügilaid ja karjääre, Tallinnas ka inertsete ehitusjäätmete ladestupaiku.
Suur hulk küsimusi ja lähenev esimene tähtaeg 16. juuli 2003. ajendasid EJKLi ja Eesti Rehviliitu sel kevadel ja suvel astuma samme, et leida olukorrale lahendus. EJKLi ja Eesti Rehviliit jõudsid seisukohale, et ühe ajutise lahendusvariandina (kuni ümbertöötlemisele suunamiseni) võib käsitleda vanarehvide vaheladustamist valvatavatel territooriumitel (sh prügilad). Samuti jõuti kokkuleppele, et EJKL ja Eesti Rehviliit teevad koostööd, et töötada välja ja rakendada ellu vanade autorehvide kogumis- ja ümbertöötlemissüsteem hiljemalt 16.juuliks 2006. aastal.
Uudise edastas Ain Alvela.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele