- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siseõhk ei sõltu seinte valikust
Seinte hingamise kohta levib vastakaid arvamusi ja paraku ka niisuguseid, kus absolutiseeritakse kindlat materjali või lahendust. Hoonet tuleb siiski käsitleda tervikuna.
Seina hingamise all on on mõeldud ka siseõhu iseeneslikku puhastumist läbi seina. Õhk puhastub ja värskendub difusiooni teel, ilma et tarvitseks liikuda läbi seina või vahetuda ventilatsiooni teel. Üldiselt piisab õhu puhastumiseks sellest, kui temast eralduvad väljahingatud reogaasid, lõhnad ja veeaur ning välisõhust tuleb hapnikku juurde. Sellist gaaside vahetust võimaldabki seina kaudu toimuv difusioon. Inimese poolt ruumi eritatud süsihappegaas ja veeaur tõstavad nende kontsentratsiooni õhus kõrgemale, kui see on puhtas välisõhus.
Suurem kontsentratsioon tekitab suurema osarõhu, mis toob kaasa õhu komponentide difuusse liikumise läbi seina. Veeaur, süsihappegaas ja teised reogaasid liiguvad välja ning hapnik sisse. Difusioon ei olene õhu liikumisest ja see võib toimuda ka läbi õhutiheda piirde. Seetõttu on difusioon õhu värskendamisel näiliselt väga võimas ja soodne tegur, mis nagu värskendaks siseõhku pidevalt, nõudmata seejuures mingitki tehnohooldust ja lisa energiakulu.
Süsihappegaas on üks peamisi inimese poolt tekitatavaid reogaase. Süsihappegaasi sisaldust võib käsitada ka peamise õhu kvaliteedi näitajana, millest lähtuvalt juhtida ruumide ventileerimise intensiivsust. Plussiks on seegi, et süsihappegaasi kontsentratsiooni on lihtne mõõta.
Eesti sisekliima projekteerimisnormi (EPN) järgi peab elamu minimaalne õhuvahetus olema keskmise klassi kvaliteeditasemel, 7 l/s inimese kohta või 0,7 l/s põranda ruutmeetri kohta. Bürooruumides peab ventileerimisvõimsus olema kaks korda suurem.
Elamu siseõhu kvaliteeti võiks hinnata magamistoa öise sisekliima järgi. Siis on aknad-uksed suletud ja ruumis on püsiv maksimaalne saastetootlus.
Valime võrdluseks kaks erinevat piiret: ühe, milles on võimalikult süsihappegaasi ja niiskust juhtivad materjalid, ja teise piirde, mis on süsihappegaasi ning niiskuse suhtes umbne.
Vaatleme kahe inimese magamistoa sisekliima parameetreid 8 tunni möödudes. Graafikul on esitatud tulemused. Näeme, et hea siseõhu kvaliteedi korral on difusiooni teel õhu puhastumise osakaal vaid ~7%. Suurem ehk ~35% on difusiooni mõju kõrgetel süsihappegaasi sisaldustel. See aga ei vasta siseõhu kvaliteedi normidele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et hingavate seinte puhul ventilatsioonivajadus ei vähene. Need aitavad vaid alandada lokaalsete, kõrge süsihappegaasi kontsentratsiooniga kollete mõju. Hooned hingavad eelkõige ventilatsiooni abil. Küll võib olla siseõhu süsihappegaasisisaldus hingavate seintega ruumis väiksem.
Kui arvestada ventilatsiooni- või sisekliimanormides toodud nõudeid õhuvahetusele ja saasteainete sisaldusele, jääb hingavate piirete mõju sisekliima kvaliteedile väikeseks. Difusiooni kasulik mõju muutub oluliseks suurte süsihappegaasi sisalduste korral, kuna difusiooni tekitav gaaside kontsentratsioonide erinevus on siis suurem. Nii kõrge süsihappegaasi sisaldusega ruumis, kus süsihappegaasi difusioonil on oluline mõju ruumi sisekliimale, aga ei tunne inimene ennast hästi ja ta ei taha seal pikka aega viibida.
Autor: Targo Kalamees
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele