Heidit Kaio • 3. september 2003 kell 7:44

Inimesed kardavad euro-ei puhul maine langust välisriikide silmis

Pool Eesti elanikkonnast (49 protsenti) kardab, et euroreferendumi negatiivse tulemuse puhul langeb Eesti maine välisriikide silmis.

Hoolimata mitme välisriigi esindaja hiljutisest kinnitusest, et Eestit koheldaks ka mitteliitumisel võrdse partnerina, kardavad eestlased, et eitav vastus sügisesel rahvahääletusel mõjutab Eesti suhet välisriikidega negatiivses suunas ning Eesti jääb seeläbi riikidevahelises suhtluses isolatsiooni, selgus ES Turu-uuringute AS-i poolt augusti lõpul läbi viidud üle-Eestilisest uuringust.

Maine langust pelgavad enim nooremad, kõrgema hariduse ja sissetulekuga linnades elavad inimesed.

Veerand vastanuist (26 protsenti) arvab, et Eesti maine rahvahääletuse eitava tulemuse korral ei muutuks ning 8 protsenti küsitletutest usub, et negatiivne tulemus hoopis parandaks Eesti mainet.

Euroreferendumi ei-häälte ülekaal ohustaks ka valitsuse mainet rahva silmis. 40 protsenti küsitletutest kinnitas, et hääletuse negatiivne tulemus mõjuks halvasti Vabariigi Valitsuse mainele elanike silmis.

Iga kolmas eestlane (31 protsenti) arvab, et referendumi tulemus ei mõjutaks valitsuse mainet üheski suunas ning 9 protsenti usub, et eitav tulemus mõjuks valitsuse imagole positiivselt.

Vastuseks meedias arutlusel olnud küsimusele parlamendi käitumisest euro-ei korral usub suur osa elanikkonnast (59 protsenti), et Riigikogu ei peaks negatiivse tulemuse korral tagasi astuma.

Vaid iga viies eestlane usub, et parlament ei tohiks eitava tulemuse korral oma tööd senises koosseisus jätkata.

Augusti teisel poolel toimunud avaliku arvamuse uuringu raames küsitleti kokku 1001 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat. Eurotemaatilistele küsimustele vastasid vaid valimisealised kodanikud, keda oli küsitletute seas 755.

Hetkel kuum