16 september 2003

Tuuletõkkeplaat on maja tuulepluus

ASi Viisnurk marketingijuht Marko Shorin toob soojustuse analoogiks kampsuni ning tuuletõkke analoogiks tuulepluusi. ?Kui tuult ei ole, piisab kampsunist, et sooja saada. Kui on aga tuuline ilm, tuleb soojasaamiseks ka tuulepluus peale panna,? toob ta näite.

Tuuletõkkeplaate kasutatakse peamiselt puitmajades soojusisolatsioonimaterjalide kaitseks ilmastikutingimuste vastu, nagu näiteks tuul ja vihm. Kuna soojustusmaterjalid ei ole küllalt tihedad, puhub neist tugevam tuul läbi ning vähendab soojustusefekti märgatavalt. Mineraalvilla soojusefekt tuleneb materjali sees olevast õhust. Kui tuul villast läbi puhub, väheneb soojaefekt tunduvalt.

Lisaks kaitseb plaat soojusisolatsiooni niiskuse eest. Tuuletõkkeplaat laseb seestpoolt tuleva veeauru endast läbi, nii ei jää aur pidama soojustusse tihedate materjalide taha, nagu näiteks vineer ja tõrvapapp. See toimub tänu õhutusvahele, kus liikuv õhk hajutab tekkinud niiskuseauru. Vastasel korral kaotaks märgunud soojustus osa oma soojapidavusest.

Tuuletõkkeplaatide soojajuhtivus on suhteliselt võrdväärne soojustusvillade soojajuhtivusega. Näiteks on 12 mm tuuletõkkeplaadi soojaisolatsioon sama kui 12 mm puistevillal, 44 mm puidul või 210 mm punasel tellisel. Seega peale tuule tõkestamise aitab see ka soojust hoida. Tuuletõkkeplaate on võimalik valida paksusega 12 mm ja 25 mm. Kui 12 mm tuuletõkkeplaat on mõeldud rohkem renoveerimiseks, siis 25 mm kasutatakse puitkarkassmajades. 25 mm tuuletõkke plaat lisab kogu konstruktsioonile ka jäikust. Ühe tuuletõkkeplaadi laius on 1200 mm ehk täpselt kolm karkassipostivahet, karkassipostide vahe tsentrist on 600 mm.

Tuuletõke paigaldatakse vahetult soojusisolatsioonile väliskihi peale. See tagab konstruktsioonide niiskusvahetuse ja väldib soojustuskihi märgumist. Fikseerimiseks kasutatakse naelu, kruvisid või klambreid. Peale tuleb lisaroovitis ning fassaadimaterjal. Kattefassaadi ja tuuletõkke vahele peaks jääma umbes 20?50 mm vahe.

Paigaldamise juures tuleks pöörata erilist tähelepanu ka sellele, et plaadi vuugid saaksid tihedad. Vuukide tihendamiseks kasutatakse mastiksit ning tihendusmassi või lüüakse peale ca 10 mm laiune puitliist. ?Kui vuugivahed on korralikult kinni panemata, siis ei ole tuuletõkkeplaatidest mingit kasu,? teab ASi Kilekeskus juhataja Sulev Tammel oma kogemustest. ?Kui puhus tugev tuul, siis kardinad toas liikusid,? meenutab ta.

Plaadi asemel on tuule ning niiskuse kaitseks võimalik paigaldada ka tuuletõkkekilet, mille paigaldamine ning otstarve on sama kui tuuletõkkeplaadil. Tuuletõkkekile on maja normaalse hingamise tarbeks tihedalt perforeeritud, paigaldamisel tuleks jälgida, et see oleks täiesti kuiv.

Kile ja plaatmaterjalide hinnaklass on erinev: tuuletõkkekile hinnad algavad 13 kr/m², 12 mm tuuletõkkeplaadid 20 kr/m² ning 25 mm plaadi jaehind on keskmiselt 50 kr/m². Tuuletõkkeplaadi elueaks arvestatakse üldiselt 50 aastat.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengi Ahti Heinaste maja on Laulasmaal, suhteliselt tuulises kohas mere ääres. Maja ehitades valiti tuuletõkestamiseks tuuletõkkeplaadid, mille alla läks umbes 15 sentimeetrit kivivilla. ?Sooja ei pea plaat küll nii hästi kui vill, kuid tema eesmärk ongi rohkem ju tuult kinni pidada,? kommenteerib Heinaste. ?Võib öelda, et küttearve on tänu plaatidele tunduvalt väiksem.? Mere ääres on pidevalt tuuline ning plaadid puitmaja välisseinal aitavad hiljem kindlasti raha kokku hoida.

Autor: Selene-Rete Rebane

Hetkel kuum