Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reede jäi iseenda veskirataste vahele

    Tallinna volikogu suurima opositsioonifraktsiooni Res Publica esimees Kaupo Reede väidab eilses Äripäevas, et Tallinna veehinna ümber käib hämamine, mis olevat pealegi vesi Keskerakonna veskile (vt - Häma on (Tallinna) vesi Keskerakonna veskile). Seekord on härra Reede siiski iseenda veski rataste vahele jäänud.
    Kust pärinevad Reede kommentaaris avaldatud andmed? ?Esialgse teenuslepingu kohaselt oli planeeritud vee hinna tõusuks 2004-2005 umbes 30%,? kirjutab Reede. ?Tallinna linnavalitsuse sõnul peeti Tallinna Veega läbirääkimisi ning vee hinna tõusu vähendati ca 10 protsendile.? Veehinna tõusu käsitlevates dokumentides eeltoodud arve aga pole.
    Ka ei maini selliseid numbreid Raepressi möödunudreedene teade, ent Kaupo Reede pole vist dokumente ega pressiteateid juhtunud lugema.
    Reede toodud numbrid veehinna tõusu kohta pole adekvaatsed, kuna ASi Tallinna Vesi erastamislepingute Mõisa-aegse versiooni järgi oleks hinnatõus aastatel 2001-2005 olnud mitte ca 30%, nagu väidab Reede, vaid ca 54%. Artiklist jäi mulje, nagu oleks Reedel justkui probleeme lugemisoskusega.
    Teine teema, mille Kaupo Reede samas artiklis tõstab, on Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus. Imelik on juba see, et volikogu fraktsiooni esimees Reede ei tea, et sihtasutuse moodustamise otsustas Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi 2002 otsusega nr 127 ja seda ei teinud ega saanud teha linnapea Edgar Savisaar. Pealegi polnud volikogul seejuures valikut - sihtasutus tuli asutada juba mainitud Jüri Mõisa allkirjaga Teenuslepingu § 5 alusel.
    Reedele ?tundub?, et Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse näol on tegemist ?moodustisega, kus võimukoalitsioon hoiab heal palgal oma soosikuid?. Millest ta seda järeldab, ei selgu.
    Linnavolikogu määras sihtasutuse nõukokku neli esindajat ja ASi Tallinna Vesi ühe esindaja. Sihtasutuse juhatuse liikmed valiti välja eranditult konkursi teel. Sihtasutuse nõukogu avaldas kõik konkursiteated Postimehes. Avalduse juhatuse liikme ametikohale kandideerimiseks esitas 13 inimest.
    Töövestluste tulemusel valis nõukogu kandidaatide seast välja kolm inimest: veemajanduse, finantside ning juriidilises valdkonna asjatundja. Nõukogu viie liikme seas on Isamaaliidu, Reformierakonna ja Keskerakonna liige, ASi Tallinna Vesi esindav vandeadvokaat ning linnavalitsuse parteitu ametnik.
    Stiilinäide teenuslepingu kreenist. Sihtasutuse põhitööks on Tallinna linna ja ASi Tallinna Vesi Teenuslepingu täitmise kontrollimine. Linn ja sihtasutus saavad mõjutada ASi Tallinna Vesi seda efektiivsemalt, mida tõhusamad on lepingulised sanktsioonid.
    Kui ASi Tallinna Vesi süüdistatakse investeerimisülesannete täitmata jätmises 2002. aastal, siis heitkem lõpetuseks pilk Jüri Mõisa allakirjaga Teenuslepingule. Leping lubab näiteks kirjavastusega hilinemise eest trahvida ASi Tallinna Vesi 10 000 krooniga. Ettenähtud 23,2 km sadeveetorustiku asemel aga vaid 10,6 km ehitamise korral [...] lükata ASil Tallinna Vesi ehitamine edasi järgmisele aastale! Trahvi sellise suure ülesande mittetäitmise eest pole aga üldse ette nähtud.
    Mõni poliitik võib ju parema puudumisel rääkida ka mittemidagiütlevat juttu. Valetavale poliitikule lastakse aga kiiresti vesi peale. Noore poliitikuna ta seda ilmselt veel pole kogenud.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Toornafta hind jätkab aprilli tippudest taandumist
Aprilli alguses üle 90 dollari barrelist maksnud Põhjamere Brenti toornafta kukkus 1. mail 83,59 dollarini.
Aprilli alguses üle 90 dollari barrelist maksnud Põhjamere Brenti toornafta kukkus 1. mail 83,59 dollarini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.