Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas euroliidus mitte peksa saada

    Kuidas me ikkagi toredas majandusliidus eriti toorelt omade vitsadega peksa ei saaks? Üldiselt olevat suure tõenäosusega nii, et mõistlikult reguleeritud turuga majandusliiduga, nagu seda on Euroopa Liit (EL), on mõistlikult käituval vaesel väikeriigil igal juhul väga kasulik ühineda.
    Selle väite suurt tõeväärtust kinnitab nii praktika kui ka majandusteooria. Kuidas siis ikkagi ühinenud väikeriik peaks käituma, et talle liitumisest rahvuslikku tulu tõuseks ja sellest hoopis mitte paksu pahandust ei tuleks?
    Esiteks, ühel viletsal väiksel siirderiigil oleks absurd selleks arenenud majandusliitu minna, et seal esimese asjana asuda vihasesse lahingusse, et purustada juba väljakujunenud majandusliidu alustalasid. Aga just seda näivad mõned meie populistlikud poliitikud üritavat. Nad on juba asunud mobiliseerima meie avalikku arvamust, et uuenevas euroliidus tuleks meie juhtimisel ära kaotada paljud üldised ja majandusteaduslikult mõistlikud maksu- ja tolliregulatsioonid, tarvilikud standardid jne. Seejuures jahutakse, et lastagu aga meil majandusliidu soliidseid hüvesid nautides ikka oma zombitiigermajanduse seljas edukat liberaalratsanikku edasi mängida ja üles-alla kõikuda. Muidugi, euroliidus sellise kampaania eest keegi meile peksa ei hakka andma, aga välja võidakse meid küll visata.
    Teiseks, üldiselt näitavad põhivoolu majandusteadlaste arvamus ja uurimistulemused, et lõviosa tulust, mis arukale väikeriigile majandusliiduga ühinemisest võib tõusta, tuleneb eeskätt majandusliidule omaste paremate majandus- ja kaubandustingimuste oskuslikust ärakasutamisest. Selle kõrval on vaesele väikeriigile majandusliidu poolt antav rahaline abi täiesti teisejärguline. Jällegi näib, et paljud meie demagoogitsevad poliitikud ja massimeedia seavad just rahalise abi jõed esiplaanile. Selge, et sellise arusaamise juures võib meile liidus olles häda kiiresti kaela tulla. Kolmandaks, rikkas majandusliidus on väikemajanduse eduka tegutsemise eeltingimuseks tema kõrge usaldusväärsus. Just sellest sõltuvad kapitali sissevood, eksporditõusud ja nende eest saadavad hinnad. Jällegi on häda selles, et nähtavasti on paljudele meie poliitikutele omane suurriikide poliitikute arusaam, et usaldusväärsus ei oma siin maa peal mingit tähtsust, ei halduses ega majanduses.
    Majandusliku usaldusväärsuse üheks olulisemaks komponendiks on aga selline kallis nähtus nagu stabiilne sotsiaalne kooskõla ja sotsiaalkapital. Kahjuks on meil ühiskonna killustatus ja sellest tulenev sotsiaal-poliitiline majandust kahjustav hõõrumine väga suur. Kuigi sotsioloogid tõstavad esiplaanile meie suuri tuluerinevusi, on tegelikult meie suurimaks mureks okupatsioonist jäänud elanikkonna etniline killustatus. Ja viimase parandamisega pole paraku suurt midagi peale hakata, kuigi meie euroliitumine mõnevõrra vähendab ohtlikku sisemist vene kaarti.
    Küll saaksime aga oluliselt parandada ja ära hoida edasist tulujaotuse lõhenemist. On selge, et meie euroliitu astumisega suurenevad paljude ettevõtlike aktiivsete elanike tulud soodsate tingimuste rakendudes suhteliselt kiiresti. Viimane asjaolu võib aga isevoolu teed minnes meie ühiskonna killustatust veelgi suureneda. Kuid kas selle asemel, et asuda seda ähvardavat kitsaskohta reformidega ära hoidma, ei eelista mõned meie juhtivad pojad hoopis avalikkuse ees ajaviiteks hiilata koos otterraiglastest vaimuhiidudega või demagoogiliselt õiendada mõne asendustegevusega nagu presidendi otsevalimised?
    Või teiselt poolt: ärksamad sotsiaaldemokraatlikud riigikogulased juba väidavad, et vähekindlustatutega tuleb seoses euroliitumisega midagi teha. Kui pensione tõsta vähemalt vastavalt inflatsioonile, siis saab kõik korda (nende süda rahul). Kui minut järele mõelda, on selge, et euroliitumine tõstaks mõnel aastal inflatsiooni kõige rohkem 5 protsendipunkti võrra, aga pensionäri ostukorvi maksumus võib samal ajal tõusta üle 15 protsendi. Kallineda võivad just pensionäride peamised elementaarkaubad ja teenused nagu brikett, suhkur, ravimid, elekter, telefon, vesi (ka mitmed monopoolsed tegelased püüavad väljamõeldud eurodirektiivide arvel hõlpkasu lõigata). Vaevalt, et peki ja kontide oodatav odavnemine suudab seda kõike vähekindlustatule tasakaalustada. Seega, kui kõrgemal ei taibata õigeaegselt pensione ja muid taolisi toetusi reformida just vähekindlustatute spetsiaalse ostukorvi põhjal tehtavate indeksite abil, võidakse ka selle kandi pealt kogu ilusale euroliiduga liitumise üritusele käkki keerata ja seda omade vitsadega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.