- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,26%39 467,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,26%39 467,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taastuvenergeetikasse tasub panustada
Berliinis uhkeldab Spree jõe kaldal klaasipesufirma unelm. Hiiglaslik Päikesepalee kiirgab tuhandete klaasakende ja päikesepatareidega vastu seda lootust, mis Saksa riik on asetanud taastuvenergeetikale. Mõne kuu eest valminud Rahvusvaheline Päikesekeskus toimib vaid valguse jõul. Ent mitte pelgalt kest pole see, mis siin hiilgab, vaid ka sisu ? keskusesse on kogunemas kümneid ja kümneid firmasid, kes töötavad selle nimel, et taastuvenergeetikast saaks kord tõepoolest ka majanduslik konkurent fossiilenergeetikale.
Kas on mõtet maksta 50 mln eurot mingi klaaspalee eest? Kuid see ei ole veel kõik. Ehitatava Berliini keskraudteejaama hiiglaslikud klaassilindrid on varustatud päikesepatareidega. Ja Berliini energiapoliitika näeb ette, et uusehitiste katustele tuleks paigutada päikesepaneelid. Saksamaa taastuvate energiaallikate seadus ei koosne vaid üldsõnalistest lõikudest. See sätestab üsna täpselt kompensatsioonid elektrienergiale, mis toodetakse biomassist, tuulest, päikesest jt taastuvallikatest, nii et tootja teab, kui palju talle mingis ajavahemikus toodetud elektri eest makstakse. Samuti on sätestatud, kes ja kui palju maksab ülekande eest. Transpordis kasutataval vesinikkütusel pole makse hoopiski.
Saksa välisministeeriumis kinnitatakse, et pole olemas ühtset Euroopa energiapoliitikat. See on iga riigi enda vastutus ja ülesanne. Energia on julgeolek. Energia on sõltumatuse küsimus. Kuidas saab aga olla sõltumatu, kui kõneldakse energiaturgude jätkuvast avamisest? Üks võimalusi on arendada jõuliselt energeetikaga seotud tehnoloogiaid.
Euroopa Komisjon on otsustanud, et seitsme aasta pärast peab Euroopa 12 oma energiast saama taastuvatelt allikatelt. Saksamaa eesmärk on saada aastaks 2050 energiast pool taastuvallikatelt. Seda peetakse võimalikuks nii energeetiliselt kui ka majanduslikult.
Meie elektrihindadega teeks üks 80vatine päikesepatarei, mis praegu maksab 300 eurot, end tasa olenevalt ilmastikust 10?20 aastaga. Patarei garanteeritud iga on 20?25 aastat. Nii et praeguse tehnoloogia ja hindade juures võiks tulla ots otsaga kokku. Kui elektri hind tõuseb, siis jõuda kergesse kasumissegi. Kuid iga elektripirni jaoks investeerida 300 eurot pole just ahvatlev mõte. Sestap saavad seda endale lubada vaid rikkamad maad. Olulisim on aga tahe otsida uusi ja paremaid lahendusi. Seda on võimatu teha vaid laborites. Tundus ju 20 aastat tagasi tuuleenergia kasutuselevõtt üsnagi problemaatiline. Nüüd aga saadakse Hispaanias, Saksas ja Taanis tuule abil elektrit selline osa, mis statistikadiagrammideltki juba enam kui pelga kriipsukesena välja paistab.
Mida saab teha Eesti? Kõigepealt tõdeda, et seni, kuni me pole otsustanud oma energeetikasuunda, võime küll arutleda, kas kaitsevägi olgu palgaline või palgata, ent ainuabi sellest pole ? ka energia on julgeolek. Ja märgata, et uusi tehnoloogiaid arendavad ka Eesti teadlased. Tehnikaülikoolis tegeldakse päikesepatareide uute lahendustega, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis uuritakse kütuselementide arendamise võimalusi. Nii et vajadusel on oskusteave omast käest võtta.
Autor: Tiit Kändler
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele