Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vilsandi looduskaitsjate küüsis

    Tegevuskoht: Saaremaa, Vilsandi rahvuspark, mis koosneb Vilsandi saarest ja maaribast Saaremaa loodekaldal.
    Peategelased:
    Arvo Kullapere - Vilsandi rahvuspargi direktor, endine Kihelkonna vallavolikogu esimees, reformierakondlane
    Andres Jõeorg - kuni 1. oktoobrini 2003 Vilsandi rahvuspargi asedirektor, parteitu
    Raivo Kallas - Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja, reformierakondlane
    Heiki Kranich - keskkonnaminister märts 1999?aprill 2003, reformierakondlane
    Episoodides:
    Vello Merilo - K&M Investi omanik, maaomanik, reformierakondlane
    Vilsandi ühed suuremad maaomanikud on direktor Arvo Kullapere ja kuni 1. oktoobrini pargi majandusasju hallanud asedirektor Andres Jõeorg. Kui Kullapere sai 20 hektarit maad õigusjärgse omanikuna ja teist sama palju erastas enda tarbeks, siis Jõeorgu võib pidada pigem kauni loodusega saarel tegutsevaks kinnisvaraärimeheks kui looduskaitsjast riigiteenistujaks.
    1998. aastal ostis Jõeorg Kopli talu maja ning erastas sinna juurde 4,9 hektarit maad. Aasta hiljem sai rahvuspargi asedirektor aga üleöö 19,55 hektari omanikuks ? Kaasiku talu õigusjärgne omanik, 1943. aastal sündinud Mai Saulep loovutas oma nõudeõiguse Jõeorule. Ligi 20 hektari turuhinnaks arvavad kinnisvaraspetsialistid täna umbes miljon krooni.
    Me ei saa vanaproualt küsida, miks ja kuidas ta maast loobus, Kihelkonna vallas ta enam ei ela. Internetist otsides õnnestub leida vaid märge Kuressaare linnavalitsuse koduleheküljelt, et ta on tänavu märtsis esitanud linna sotsiaalosakonda toetuse saamiseks avalduse.
    Jõeorg jagas Kaasiku talu väikesteks tükkideks, aastatel 2001?2003 on ta edasi müünud vähemalt neli krunti ? Tallinna Sadama juhatuse liikmele Tõnis Segerkrantzile, sadama juhatuse esimehe asetäitjale Jaan Tootsile, sadama SRÜ suhete juhile Aivar Urmile ja ettevõtjale Sven Hongale. Kinnitamata andmetel on Jõeorult Vilsandi saarele krundi ostnud ka sadama administratsioonidivisjoni direktor Aleksander Froch. Samad mehed üritasid 2000. aastal läbi suruda süvasadama ehitamist rahvuspargi külje alla Undvasse. Neist Aivar Urm paistab Saaremaal plaanivat suuremahulist kinnisvaraarendust ? ta on ostnud enam kui 40 hektarit mereäärset maad ka Pöide valda Kübassaarele.
    Täna omab Jõeorg Vilsandi saarel veel 5 hektarit, kus on ka tema elumaja. Ta on soetanud ka elamumaad Kihelkonna alevikus ning erastanud metsa- ja põllumaad rahvuspargi Saaremaa pinnal asuvas osas.
    Jõeorg (pilklikult): Igal inimesel on õigus maid osta. Mis tehingu me proua Saulepiga tegime, on meievaheline eraasi.
    Tõnis Segerkrantz (ärritudes): Oli, jah, Jõeorg mul juba enne isiklik tuttav. Ostsin, jah, temalt krundi, tahan suvilat ehitada, mis siis? Vilsandi on kihvt koht, tahtsin ammu juba sinna maad osta. Naaber on ka hea sõber.
    Sven Honga: Kes seda enam mäletab, kuidas ma selle krundi leidsin. Teretuttavad oleme Andresega küll.
    Kranich: Mul puudub selliste tehingute kohta informatsioon. Ma ei saa hinnangut anda.
    Kullapere: Vilsandi ei saa ju tühjaks jääda. Mul on väga hea meel, kui tullakse ja ehitatakse. Ehituskeeluvööndisse ei tule siin ju midagi.
    Kevad 2001. Reformierakondlasest ärimehe Vello Merilo firma K&M Invest saab keskkonnaminister Heiki Kranichilt eriloa, millega tohib ehitada Vilsandi rahvusparki Eeriksaarele maju rannale lähemale kui 200 meetrit. Samal aastal on firma müünud Vilsandi rahvuspargile enam kui 100 000 krooni eest kütust, ilma riigihanketa, varem on ta erakonda rahaliselt toetanud. Tänaseks on Eeriksaarel välja ehitatud elektri alajaam, kuid rahapuudusel ei ole planeeritud puhkemajade ehitamist veel alustatud. Merilol on ka Abruka saarel neli krunti, kokku 13 hektarit, kuhu soovib ehitada suvilad.
    Merilo (optimistlikult): Plaanid olid suured, jah. Aga näe, raha ei jätkunud. Aga küll kunagi ehitab selle puhkeküla sinna Eeriksaarele valmis ka. Ainult investoreid on vaja.
    Kranich: Minu ajal karmistati keelutsooni ehitamise lubade väljaandmise korda silmatorkavalt. Et Merilo selle loa saaks, oli vaja kohaliku omavalitsuse, rahvuspargi administratsiooni ja kohaliku keskkonnateenistuse (Lümanda vallavanem Jaanus Reede, Arvo Kullapere ja Raivo Kallase ? toim.) nõusolekut. Minu allkiri sellel paberil oli vaid formaalne.
    Detsember 2001. Raivo Kallas ostab keskkonnaministeeriumilt oma ametikorteri, neljatoalise ridaelamuboksi Kuressaares, 21 436 krooniga. Korter oli vaid kuus aastat vana. Erastamiskäskkirjale kirjutab alla keskkonnaminister Heiki Kranich. Kallas oli jõudnud viis päeva pärast üürilepingu allkirjastamist korteris elada, kui esitas erastamisavalduse. Kinnisvarabüroo Arco Vara hinnangul on Kallasele müüdud korteri praegune turuhind 700 000?800 000 krooni.
    Kallas: Mina ei tea muud, kui et tehti leping ning läksin notari juurde ja kirjutasin sellele alla. Mul polnud õrna aimugi, et seal midagi valesti on. Korter oli täiesti lagunenud ja elamiskõlbmatu, küllap ta seepärast oli nii odav.
    Kranich: Kiitsin küll ametikorterite müügi heaks, kuid hinnaga ei tegelenud. See ei ole ministri küsimus, mis hinnaga kortereid müüakse.
    Aprill 2001. Kuulutatakse välja OÜ Saare Kalakasvatus pankrot, mille üks omanikke on Raivo Kallas. Ettevõte sai 1997. aastal riigilt regionaalpoliitilist laenu kokku 3,7 miljonit krooni. Kaks miljonit oleks pidanud olema tagasi makstud mullu juulikuuks, tasutud pole aga sentigi, lisandunud on 0,7 miljonit intressivõlga.
    Samal aastal taotleb ja saab 0,6 miljonit krooni regionaalpoliitilist laenu ka OÜ Tervall (peab Vilsandil turismitalu, sisuliselt tegevuse lõpetanud), mille omanikud on Raivo Kallas ja Arvo Kullapere, intressivõlg on tänaseks kasvanud üle saja tuhande krooni. Ka see laen oleks pidanud täies mahus olema tasutud eelmiseks suveks, riigile pole tagasi kantud aga ühtegi krooni.
    Kullapere (rõõmsalt): Me tahame ettevõtluskeskusega konsulteerida, kuidas turismitalu jälle käima saada. Laenud? Ma ei tea, pearaamatupidaja ikka maksis midagi. Võib-olla siis viimasel aastal pole maksnud, pole ju käivetki olnud.
    Raivo Kallas (tüdinult): Mõlemat laenu on pidevalt tagasi makstud. Aga ma ei tea numbreid, ma pole asjaga absoluutselt tegelenud. Aga ma olen näinud kirja, et tagasimaksed on peatatud mingi komisjoni otsusega.
    siseministeeriumi pressiesindaja: Maksepuhkus ei tähenda, et loobutud on enne selle kehtestamist tekkinud õigustest, seega on OÜ Saare Kalakasvatus ja OÜ Tervall jätkuvalt kohustatud oma võlgnevused likvideerima.
    Sidemed ja seosed Vilsandi rahvuspargi ümber tegutsevate inimeste vahel on rohkem läbi põimunud kui leheruum lubab kirjeldada.
    Rääkida võiks sellest, kuidas Kullapere ja Kranich määrasid keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu liikmetena 700 000 krooni sihtasutusele Turvaline Saaremaa, mille nõukogus olid nii Kullapere ise, Kallas kui ka äsja Jõeorult maad ostnud Jaan Toots.
    Pikalt võiks kirjeldada ka 2000. aastal rahvuspargi külje alla planeeritud, kuid ebaõnnestunud Undva süvasadama projekti, mida tulihingeliselt soovis tollal vallavolikogus olnud ja Undva lähedal maad omav Lembit Laido; mida tahtsid ehitada needsamad praegu Vilsandile suvekodusid ehitavad Tallinna Sadama juhtfiguurid ja mille ehitamist rahvuspargi juht ning tollane vallavolikogu esimees Kullapere nii väga toetas, et ta koguni ornitoloogide seltsist välja heideti. Sadama ehitamiseks loodud firma üks põhiomanikke oli ka Kullaperele ja Kallasele regionaalpoliitilisi laene vahendanud ASi Reginvest juht Jaak Lokk.
    Need oleks veel järjekordseteks näideteks reformimeelsete keskkonnakaitsjate tegutsemisest Saaremaal, Eesti ühes omanäolisemas rahvuspargis Vilsandis.
    Mil määral oli aga kõigest toimunust teadlik tollane keskkonnaminister Heiki Kranich?
    Kas Vilsandi rahvuspargi juht tunneb teda isiklikult?
    On ta saarel käinud, vahest koguni ööbinud sealses turismitalus, mille omanikuks on Kullapere kahasse Raivo Kallasega?
    Kullapere: Ei tunne. Ei ole käinud, muidugi mitte.
    Kranich: Muidugi tunnen ma rahvuspargi juhti ja ka kohaliku keskkonnateenistuse juhti. Vilsandil olen käinud 4?5 korda, ööbinud olen kaks korda. Nii tööasjus kui puhkamas, ükskord näiteks koos ülejäänud valitsuskabinetiga, kellest paljud ei olnud varem Vilsandil käinudki. Vilsandi on väga ilus saar.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Kuidas analüüsida aktsiat: kuus sammu Tallinna Vee näitel
Kui sul tuleb suurepärane idee investeerida mõne huvitava ettevõtte aktsiasse, siis mida teha ja kuidas täpselt aru saada, kas aktsia on portfellikõlbulik?
Kui sul tuleb suurepärane idee investeerida mõne huvitava ettevõtte aktsiasse, siis mida teha ja kuidas täpselt aru saada, kas aktsia on portfellikõlbulik?
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Äripäev eetris: ettevõtjad, tõstke kasumi arvel palka!
Statistika näitab, et ettevõtted on juba usinalt hindu tõstnud ja kasumit kasvatanud, mistõttu saab inflatsioonist tekkiva palgasurve vastu minna just selle rahaga, tõdesid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Statistika näitab, et ettevõtted on juba usinalt hindu tõstnud ja kasumit kasvatanud, mistõttu saab inflatsioonist tekkiva palgasurve vastu minna just selle rahaga, tõdesid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riik võtab Tallinna Haiglalt toetuse ära Kõlvart: siis haiglat ei tule
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.