Eda-Liis Kann • 27. oktoober 2003 kell 22:00

Ettevõtted unustavad muulaste jõulupäeva

20% või enamgi Eesti ühiskonnast peab jõulupühi nimelt 7. jaanuaril ja seda tingimustes, kus pärast pidupäeva tuleb varahommikul tehasesse tööle rutata või siis jõulupäeval palehigis tööd rügada.

Eesti ettevõtete juhtide seas on küll väga populaarne ja moodne rääkida meeskonna väärtustamisest ja individuaalsest lähenemisest, samas aga ei peeta suurettevõtetes, kus enamik töötajaid on venelased ning töökeeleks vene keel, oluliseks pidada meeskonda meeles nende jõulupäeval.

Naaberriigi Läti peaminister tegi ettepaneku kuulutada riigipühaks õigeusu jõulupüha, mida peetakse vana (st juuliuse) kalendri järgi 7. jaanuaril. Võrreldes lätlastega on Eestis õigeusklikke protsentuaalselt palju rohkem. Kui uskuda Moskva patriarhaadi alluvuses oleva Eesti õigeusu kiriku esitatud statistikat, on neil 300 000 liiget. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse kuulub ca 18 000 inimest. Luteri kirik arvab oma hingi olevat kokku umbes paarsada tuhat.

Ega eestlased peagi vene jõule kohe riiklikuks pühaks kuulutama, kuigi statistika järgi on põhjust lätlastega võrreldes enamgi, kuid ettevõtted võiksid võimaluste piires sellega arvestada.

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei (ESDTP) Ida-Virumaa osakonna juhi Uno Sepa sõnul on peamine püha, mida muulased rohkem tähistavad, vana kalendri jõulupüha 6. jaanuaril. Kuid nurinat, et teiste venelaste tähtapäevade, nagu näiteks 9. mai, võidupüha, või armee ja sõjalaevastiku aastapäeva puhul vaba päeva ei anta, pole olnud.

Eraettevõttes laotöölisena töötava Igori sõnul nende peres võidupüha ega armee aastapäeva ei tähistata. Küll aga tähistatakse nende peres jõule jaanuaris, töö juures aga detsembris. Igor saab aru, et ega venelaste jõulupäeval ei saa ladu kinni panna, kuid tööandja võiks jõulupäeval anda pool vaba päeva, siis jõuab teha õhtuks ettevalmistusi.

Balti Laevaremonditehase (BLRT) pressiesindaja Urmas Toominga sõnul on tehase töökeeleks küll vene keel, kuid venelaste pühasid siin ei peeta. Pikemast kommentaarist laevaremonditehase juhtkond keeldus.

Balti Laevaremonditehase töökeskkonna spetsialisti Dmitri Arhipovi sõnul saavad kiiremad võtta selleks päevaks vaba päeva, kas siis mõne muu puhkepäeva arvelt või panna selle juba varakult töögraafikuga paika.

Ka Eesti Mereagentuuris, kus pooled töötajad vene rahvusest, ei peeta õigeusu jõule, mis leiavad aset kaks nädalat pärast luterlikku püha. ESTMA arendusdirektori Teet Tammiste sõnul koguneb ettevõtte töötajaskond ühiselt suurele ja uhkele jõulupeole, mis toimub veidi enne ametlikke jõule. Kõik ootavad seda pidu pikisilmi terve aasta ja on senini rahule jäänud. Eraldi õigeusklikke jõule pole keegi tähistada palunud.

ESTMA ekspediitor Anton Kostusjov lisab, et ta ei näe mingit vajadust pidada tööl peale jõulupeo ja uue aasta peo veel üht jõulupidu. Piisab täiesti firma poolt korraldatavast ühisest jõulude tähistamisest. Firmajõulud meeldivad kõigile töötajatele sõltumata nende rahvuslikust või usulisest kuuluvusest.

Telekommunikatsiooni alal tegutsevas firmas CSC Telecom on tavaks saanud ka vene jõulude tähistamine. Ettevõtte arendusdirektor Sergei Buzak ütles, et nii kompanii juhid kui ka töötajad peavad õigeusu jõule igal aastal vaatamata tõsiasjale, et ühiselt tähistatakse ka ametlikke jõule.

CSC Telecomi IT-spetsialist Andrei Rjabokon leiab, et see on nende firmas hea traditsioon. Vene jõule peetakse tavaliselt firma ruumides. Laud on n-ö improviseeritud ? tort, maiustused, pudelike veini ?, selle katmiseks on igaüks ?viieka visanud?.

Pärnu Linavabriku OÜ, kus suur osa töötajaskonnast on mitte-eestlased, tähistab jõule ehk talvepuhkuse algust kingipakkide jagamisega töötajatele ja nende lastele.

650 töötajaga linavabriku direktor Arvo Villmann ütles, et kuna jõuludest algav talvepuhkus katab ka ortodoksse kiriku jõulud, saavad ka muulased oma jõulud puhkuse ajal peetud.

Pidulikumatel juhtudel, nagu ettevõtte juubel, viib linavabrik talvepuhkuse alguse puhul lisaks kingipakkide jagamisele töötajad ka kontserdile. Kuna sellise ürituse korraldamine on kulukas, seda igal aastal teha ei saa, nentis Vilmann.

Eestimaa Ühendatud Rahvapartei esimehe Viktor Andrejevi sõnul on muulastele tähtsad pidupäevad eelkõige naistepäev ja 9. mai võidupüha, mille võiks riigipühade hulka lisada. Samas pole keegi kaebamas käinud.

28 aastat peokorraldaja ning õhtujuhina töötanud Nikolai ?vetsi sõnul on venelased väga impulsiivsed, temperamentsed ja emotsionaalsed ning see väljendub ka pidudel. Pidu on suurejoonelisem, kuna venelased süttivad kiiremini ja asuvad kohe pidutsema.

Venelased vajavad suuremat personaalsust. Neile meeldib, kui neid tänatakse suurepäraselt tehtud töö eest isikuliselt. Tänukirja pälvinu soovib ka ise seejärel sõna võtta ja tänada oma abilisi ja seda, kes tänu avaldas. Kui tänu avaldatakse tervele kollektiivile, siis motivatsioon langeb, ei ole ju mõtet eriliselt pingutada, kui kõik on ühesugused.

Venelased lähevad ka mängudega hästi kaasa. Samas on nad kärarikkamad ? naeravad südamest ja kõvasti, riidlevad valjult, nutavad südamest ja lahinal.

Venelased eelistavad menubändile folkloorset muusikat (rahvusmuusikat, mitte ainult vene, vaid ka nt mustlasmuusikat vm). Venelaste juures on oluline ka see, et firmapidudel ja ka näiteks saunapidudel säilivad alati ametikohad: direktor jääb direktoriks.

Hetkel kuum