• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mineraalvesi ? tervislik janukustutaja

    Mineraalvee ravivat toimet tuntakse juba sajandeid ? siniverelistel oli ikka kombeks enesetunde turgutamiseks korra aastas tervisevetele sõita. Ka Eestis on Värska mineraalveega üles kasvanud mitu põlvkonda.
    Eestis avastati mineraalvesi 1958. aastal Pärnu linna aluskorrakivimite murendist 500 m sügavuselt. Praeguseks on sellele lisandunud terve rida mineraalvee leiukohti ? Kuressaares, Kärdlas, Häädemeestel ja Võrus.
    Asjatundjate hinnangul loetakse looduslikuks mineraalveeks, mida mõnikord käsitatakse ka maavarana, põhjavett, millel on ravitoime. Kas mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide, orgaaniliste ühendite, radioaktiivsuse, pH või temperatuuri tõttu.
    Geoloogilised mineraalveed on need põhjaveed, mis sisaldavad liitri kohta vähemalt ühe grammi tervistava toimega mineraalsooli. Vähem soolakad mineraalveed on kasutusel joogina, soolakamad vannidena. Looduslik mineraalvesi on erilise puhtusega, sest vesi tuleb otse maapõuest ja on reostuse eest kaitstud. Samas on looduslikul mineraalveel püsiv mineraalainete sisaldus ja temperatuur. Looduslikku mineraalvett tuleb villida otse väljumiskohas ja seda ei tohi mingil moel töödelda.
    Reval Hotel Olümpia peakoka Imre Kose arvates muudab mineraalvee eksklusiivseks selle eriliselt pehme maitse. ?Vee puhul on tegemist emotsionaalse äriga. Palju sõltub sellest, milline kuvand teatud kindla brändi kaudu tarbijateni on jõudnud. Premium-klassi mineraalveest võiks kindlasti nimetada sinises pudelis Ty Nanti, Perrieri, Vossi, Hilldoni, viimane pole kahjuks veel Eestisse jõudnud,? räägib Kose. Tippkoka arvates on üllatav, et kõik maitsestatud veed nii populaarsed on. ?Enamasti on need maitsed ju looduslähedased, näiteks laim jne. Miks ei võiks neid maitseid naturaalsel kujul ise veele lisada? Minu meelest on parim allikavesi, kuhu pannakse sisse apelsini- ja värske kurgi viilud ning melissioks. Lisades jääkuubikuid, saame tõeliselt värskendava joogi,? kirjeldab ta.
    Peakoka sõnul on tore tendents, et viimasel ajal on saada ka delikaatse mulliga ehk kergelt gaseeritud mineraalvett. ?Varem oli lisatud süsihappegaasi nii palju, et see tuli joojal ninast ja silmadest välja. Ka toidu kõrvale joodult võttis nii agressiivselt mullitav vesi roogadelt õige maitse.?
    Kergema süsihappegaasiga vee parimad sordid on Ferrarelle, sinise sildiga San Pellegrino ja delikaatse mulliga Ty Nant.
    Täna 120 riigis müüduim mineraalvesi Evian võlgneb oma populaarsuse Prantsuse aadlimehele nimega Marquis de Lessert. Ta avastas kohalike hulgas populaarse allika 1789. aastal, toibudes Eviani linnas pikaajalisest haigusest. Kohalike eeskujul hakkas ta iga päev allikavett jooma ja tundis peatselt enesetunde paranemist. Oma isikliku vaimustuse tõttu käivitas Marquis de Lessert vee villimise ja müügi ning pani sellega aluse ka Eviani kuulsusele. Vee muutumatusse mineraalsesse koostisse kuuluvad vesinikkarbonaadid, kaltsium, magneesium ning väheses koguses naatriumi, nitraate ja sulfaate.
    Joojate seisukohalt on oluline vee meeldiv maitse. ?Minu lemmik on rohelises pudelis Sajanskaja mineraalvesi ja vahel joon pärast trenni ka Vichy Classique?i. Kumbki pole väga soolane ja mõlemad kustutavad janu minu meelest palju paremini kui kunstlikest magustajatest küllastatud limonaadid. Ka sapihädadest olen mineraalvett juues lahti saanud,? räägib ennast igas mõttes suure veetarbijana iseloomustav Janika Teek.
    Autor: Edith Kiilmaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Toompark: üüriturule mahub veel 1500 korterit
Investor Toomase konverentsil rääkisid kinnisvara eksperdid nii elukondlikust kui ka ärikinnisvarade suundadest ning leitakse, et kinnisvarasektoris on ees veel kasvuruumi ning karuturul võiks leida just sealt varju.
Investor Toomase konverentsil rääkisid kinnisvara eksperdid nii elukondlikust kui ka ärikinnisvarade suundadest ning leitakse, et kinnisvarasektoris on ees veel kasvuruumi ning karuturul võiks leida just sealt varju.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.