Peeter Raidla • 3. november 2003 kell 22:00

Ragn-Sells plaanib oma prügilat

Oma kavatsust liituda Ragn-Sellsi plaaniga on kinnitanud Keila, Kernu, Ridala, Padise, Noarootsi, Oru, Taebla ja Kohila vald ning ka kaks linna ? Haapsalu ja Paldiski. Seitse omavalitsust, kellele on tehtud samalaadne ettepanek, pole oma otsust veel langetanud.

Ragn-Sellsi arendusdirektori Agu Remmelga sõnul pole tulevase jäätmekäitluskeskuse asukohta veel otsimagi hakatud. Keskus on kavandatud aktsiaseltsina, kus lõviosa aktsiatest kuulub Ragn-Sellsile ning omavalitsustele pigem sümboolne osalus ? igaühele keskmiselt veidi alla 2 protsendi.

Jäätmekäitluskeskuse ja samasse rajatava prügila üldmaksumuseks kujuneb esialgsel hinnangul 125 miljonit krooni, projekti on plaanis kaasata Euroopa Liidu abiraha.

Remmelg ütles, et Ragn-Sells peab oma projektiga silmas kahte eesmärki. Esiteks, pakkuda konkurentsi Jõelähtmes tegutsevale Tallinna Prügilale, ning teiseks, saada enda käsutusse suurem territoorium, kus oleks võimalik jäätmeid töödelda piisavalt suures mahus.

Ragn-Sellsi praegune jäätmekäitluskeskus Suur-Sõjamäel hakkab Remmelga sõnul kitsaks jääma. Pealegi pole seal võimalik töödelda kõiki jäätmeliike. Uue käitluskeskuse tarvis tahetakse muretseda 100 hektari suurune maatükk.

Küsimusele, kas Ragn-Sells loodab sellega Loode-Eesti vallad igaveseks enda kui jäätmevedajaga siduda ? kavandatava seadusemuudatuse kohaselt tohib ühel omavalitsusel olla leping vaid ühe jäätmekogujaga ?, vastas ettevõtte arendusdirektor eitavalt. ?Kavandatav leping ei puuduta jäätmete kogumist, vaid ainult käitlemist,? ütles Agu Remmelg.

Kernu vallavanem Enn Karu kinnitas, et vaatamata nende osalemisele kavandatavas projektis, on Kernu võimud ja rahvas kindlalt jäätmekäitluskeskuse nende valla territooriumile rajamise vastu. Karu ei välistanud ka sellise olukorra teket, kus valdade vastuseisu tõttu jääbki kavandatav keskus rajamata. ?Ega ma ei oskagi ühtegi sobivat kohta selleks pakkuda. Igal juhul tuleb see rajada inimasutusest eemale,? tõdes Karu.

Karu sõnul on nende osaluse taga ikkagi lootus madalamatele hindadele.

Padise vallavanem Leemet Vaikmaa välistas samuti keskuse rajamise nende valla territooriumile. ?Logistilises mõttes meie vald ei sobikski, sest me jääme Loode-Eesti keskmest liiga kõrvale,? märkis ta.

Vaikmaa avaldas siiski lootust, et jäätmekäitluskeskuse rajamiseks vajalik maa ikkagi leitakse. Seda vaatamata sellele, et kohalike elanike jah-sõnast ei pääse üle ega ümber. Padise vald osaleb Vaikmaa sõnul puhtalt seepärast, et Jõelähtme prügila asub neist liiga eemal ? Padise valla keskusest 77 kilomeetri kaugusel.

ASi Tallinna Prügila juhatuse esimees Raivo Uukkivi sõnul võib ju rajada uue jäätmekäitluskeskuse, kuid koos sellega ka uue prügila rajamine olevat mõttetus.

?Ragn-Sells küll räägib konkurentsi pakkumisest meile ja soodsamatest hindadest valdadele, kuid mulle jääb mulje, et nad tahavad sellega endale teiste vedajatega võrreldes turueelist saavutada,? ütles Uukkivi.

Uukkivi arvates on Ragn-Sellsi plaani taga hoopis soov hakata euroraha abil konkureerima Tallinna Prügilaga, mis on rajatud omavahenditega. Ta viitas ka sellele, et lõppladestamisele minevate jäätmete hulk Tallinna piirkonnas on pidevalt vähenenud.

Kui 2001. aastal läks Tallinnas lõppladestamisele 170 000 tonni ja 2002. aastal 158 000 tonni prügi, kusjuures siis tegutsesid ka ümberkaudsed väikeprügilad, siis 2003. aasta ?saagiks? kujuneb seniseid koguseid arvestades umbes 140 000 tonni prügi. Seda ajal, mil ümberkaudsed väikeprügilad peaksid oma tegevuse juba lõpetanud olema.

Ning kui tekib kaks konkureerivat prügiladestamise paika, siis vastupidiselt ootustele läheb Uukkivi meelest prügi vastuvõtu hind hoopis kallimaks.

Hetkel kuum