Kindlustushüvitise kättesaamine nõuab eriteadmisi

Õnneks näitas turvafirma üles tunnustustväärivat sirgeselgsust ning, olles selgitanud välja, et üks andur oli tehniku poolt paigaldatud ebapiisava toimimisalaga, kinnitas, et ?meie kliendil oli täielik alus olla veendumusel, et meie paigaldatud valveseadmed tagavad kogu objekti tehnilise valve?.

Kuigi ainus keeldumise alus - ?teadvalt valeandmete esitamine? ? oli sellega ära langenud, vastas ERGO Kindlustus talle omasel moel, et jääb oma endise otsuse (keeldumise) juurde endistel (!) alustel ja põhjendustel. Mingit muud põhjendust hüvitise mittemaksmiseks ei teatatud. Pärast seda, kui Finantsinspektsioon kohustas ERGO Kindlustust teatama kindlustusvõtjale keeldumise põhjuse, sai viimane lugupeetud advokaadibüroo vahendusel täiendavalt teada, et ta on rikkunud kohustust (sedasama ? ?anduritega on kaetud kogu ruum?) ning kohustuse rikkumist vabandab vaid vääramatu jõud.

Teine näide samast valdkonnast: ER Frees puidutööstuse kahju on Salva Kindlustuse poolt tänaseni suures osas hüvitamata põhjendusega, et signalisatsioon rakendus nende arvates liiga hilja. Salva järeldab suitsu kogusest tulekahjukohal (märtsikuus kell neli hommikul), et signalisatsioon pidanuks andma häire varem, kui ta seda tegi.

Sageli esineb situatsioon, kus koos kindlustusvõtja majaga põlevad ära ka tema kindlustusavaldus, poliis ja kindlustatud vara nimekiri, õnnetusjärgses seisundis ei taipa kindlustusvõtja teha enda jaoks koopiaid kindlustusele esitatavatest seletuskirjadest ning avaldustest. Kui kindlustusvõtjal tekivad hiljem kahtlused talle väljamakstud hüvitise suuruse või keeldumise aluste osas, pole võimalik põhjendatud seisukohta kujundada ilma nende dokumentidega tutvumata või nendest koopiaid omamata. Kindlustusabi kuuleb pidevalt oma klientidelt, et kindlustused nende seaduslikku õigust dokumentidega tutvuda ning neist koopiaid saada rikuvad. Värske näide eelmisest nädalast: vastuseks A.K. taotlusele oma kindlustusavalduse, poliisi ja seletuskirjadega tutvuda teatas IF Eesti Kindlustus 27.10.03.a., et ?? kindlustusandja ei ole oma taotluses esitanud ühtegi konkreetset põhjendust selle kohta, milline oleks pidanud olema teda rahuldav ja õiglane kindlustushüvitise summa, mistõttu tema taotlus on alusetu ja põhjendamatu?. IF võtab endale vabaduse seada tingimuseks, et dokumente ei näidata enne, kui A.K. on esitanud ?kirjaliku nõude, milles oleks selgelt ja ammendavalt kirjeldatud asjaolud, millele tema nõue rajaneb, neile asjaoludele antud õiguslik hinnang ning vastavad põhjendused?. Võlaõigusseadus (VÕS § 435) kohustab kindlustusandjat väljastama kindlustusvõtja nõudmisel talle mis tahes enda poolt kirjaliku dokumendi ärakirja ilma igasuguste ?rahuldavate ja õiglaste õiguslike hinnanguteta?. Lisaks annab VÕS § 1015 igale isikule õiguse tutvuda teise isiku valduses oleva dokumendiga, kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe.

ERGO Kindlustus keeldus M.K-le tules hävinud elamu ja koduse vara hüvitamisest põhjusel, et kindlustusvõtja eksis peale teleri ja selle dokumentide tules hävimist diagonaali pikkuse nimetamisel 7 sentimeetri võrra. Selleks, et veenduda kindlustuse keeldumisotsuse põhjendatuses, soovis kindlustusvõtja tutvuda tema poolt kindlustusele antud seletuskirjadega, millest ta endale koopiaid ei olnud teinud. ERGO Kindlustus teatas talle kirjalikult, et see on võimalik, kohtumisel näitas aga kahjutoimikut ainult eemalt.

Meie veendumuse kohaselt võib lõppkokkuvõttes vaid turg sundida kindlustusseltse oma kohustusi korralikult täitma. Turul osalejad - kindlustuse ostjad - saavad hakata tegema oma teadlikke valikuid korrektsete seltside kasuks aga alles siis, kui regulaarselt levib teave mitte ainult kindlustusseltside edusammudest kasvufondide kasvatamisel, vaid ka ebakorrektsest käitumisest kindlustusvõtjatega.

Autor: Toivo Voit