Eesti käsitöö pidupäev

Laada ühe korraldaja, käsitööseltsi juhi Liivi Soova sõnul on kohal nii sepad kui ka nahaparkalid, poti- ja puutöömeistrid, küünlavalajad, kangakudujad jt, kes peale rahvusliku käsitöö müümise-ostmise saavad ka omavahel kogemusi vahetada.

Esialgu plaanitud käsitööde näitusmüügist on kujunenud rahvakultuuri suurüritus, mis annab suurejoonelise ülevaate rahvakunstist. Laadal tegutsevad meistrikojad ja kõlab rahvamuusika. See ettevõtmine mitte ainult ei avarda külastajate silmaringi, vaid pakub neile ka tegemislusti. Varasematel aastatel on laadal koos tehtud mardimaski, kootud vaipa, mütsi, kinnast ja sokki, tänavu on laada peateemaks valitud sall. Laululava all, esimesel korrusel on väljas üle-eestiline sallinäitus ja samas võib ka iga külastaja vardad kätte võtta ning oma panuse pika laadasalli kudumisse anda. Kindlasti ärgitab ühisettevõtmises osalema eelnevalt koos loodud kogukate ja värvirõõmsate käsitööesemete väljapanek.

Soova tõdeb, et laululava ruumid on mardilaadale ammu kitsaks jäänud. Pisukest leevendust pakub marditelk, kus on koha sisse võtnud söögikoht ja laadamoona müüjad. Mis mardilaadast saab või kuhu ta läheb, seda näitab aeg, aga see on kindel, et tänavu, nagu varasematel aastatelgi, premeeritakse parimat meistrit, kvaliteetseimat toodet ja ilusaimat väljapanekut.

?Ülevaatlikumat eesti rahvakunsti väljapanekut Tallinnas mujal ei kohtagi,? ütleb Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi juht Liivi Soova.

Autor: Tiina Kolk