Merike Lees • 6. november 2003 kell 22:00

Ühendusi häirib ELi otsuste rakendamise viis Eestis

Eesti Toiduainetööstuse Liit on juba neli aastat Euroopa Jookide ja Toiduainete Konföderatsiooni vaatlejaliige, kellest pärast Eesti ühinemist ELiga saab täisliige. Liidu tegevdirektori Helve Remmeli sõnul pole sel aga vahet, sest neil on juba praegu kõik õigused ja ligipääs vajalikule infole olemas.

Remmeli sõnul ei ole neil hetkel probleem mitte selles, kuidas mõjutada Brüsselis tehtavaid otsuseid, vaid hoopis tehtud otsuste rakendamine Eestis. Läbirääkimiste ajal võttis Eesti endale kohustuse pakendiseaduse järgi tõsta liiduga ühinemise hetkeks pakendi taaskasutuse määr 50 protsendini, samas kui pragu on see näitaja 15 protsenti. Läbirääkimiste ajal olid Eesti positsioonid aga Remmeli sõnul peaaegu võrdsed riikliku saladusega, millele ligipääs oli keeruline. Nii ei taotlenudki Eesti ainsa liitujana endale pakendite taaskasutuse määra osas üleminekuperioodi, samas kui teistel liitujatel on üleminekuaega 2006. ja 2007. aastani.

?Brüsselit ei ole vaja, et endale näppu lõigata, sellega saame me ise hakkama,? kommenteeris Remmel. ?Kui ametnik ütleb, et pole tema asi, palju see maksma läheb, siis tegelikult õõnestab ta sellise suhtumisega Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet.?

Remmeli sõnul on Brüsseli katusorganisatsioonidega suhtlemine kasulik, kuna kogu õiguslik regulatsioon lähtub Brüsselist, samast saab ka infot, kuidas kasulikumalt toimida. Remmel leidis, et nende huvid on ühenduse kaudu Brüsselis hästi esindatud.

Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidu tegevjuht Tarmo Osman kinnitas, et nemad otsivad aktiivselt endale väljundit ELi tasandile. Seni on liit korraldanud oma liikmetele koolitusi ja tutvustanud ELi otsustusahelaid. Esindatust neil liidu tasandil siiski veel ei ole, kõige tihedamad sidemed on Eesti esindusega Euroopa Liidu juures.

Osmani sõnul puudutavad kõik Euroopa Liidu suured regulatsioonid Eesti firmasid. ?Kui mõnes suures riigis uute seaduste rakendamine probleeme ei tekita, siis meil võib kõik pea peale pöörata, kui me õigel ajal kätt vahele ei saa,? selgitas Osman.

Osmani sõnul on Eesti alaliidule üle-euroopalise esindusorganisatsiooniga ühinemisel probleemiks liikmemaksud. Erinevatel organisatsioonidel võivad need ulatuda sadadesse tuhandetesse kroonidesse aastas. ?Sadu tuhandeid kroone lihtsalt liikmemaksu peale kulutada on natuke liig,? märkis Osman. Samas on ka liikmemaksude osas võimalik kokkuleppele jõuda, Läti organisatsioon oli Osmani sõnul saavutanud 50 000 kroonise liikmemaksu aastas.

Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidus on praegu 38 liiget, samas valdkonnas on tegevad sajad ettevõtted. Struktuuri korrastamise ja visiooni selgitamise tulemusel loodab Osman tuleva aasta lõpuks liitu 50 liiget. ?Vähegi edumeelsemad ettevõtted peaksid nägema liidus väljundit, sest ärid tulevad ja lähevad, kuid liit on järjepidevuse hoidja,? märkis Osman.

Paraku on Euroopa Liidu otsuste tegemises kaasalöömine Eesti liitudele veel valdavalt võõras teema. Nii ei saanud ka Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu esindaja Maie Vader aru, miks peaks nemad hakkama endale liidus mingeid erilisi tingimusi kauplema. ?Euroopa Liidus kehtivad kõigile võrdsed tingimused, miks te arvate, et me peaksime midagi muud tahtma??

Hetkel kuum