Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisabi ei jää kasutamata

    Vastusena O. Laanjärve arvamusele ja infoks Euroopa Liidu struktuurifondidest huvitatud inimestele valgustan rahandusministeeriumi optimistliku välisabi kasutamise prognoosi tagamaid. Riigikogu liikme mainitud välisabi raha mitteärakasutamise oht tundub tõesti suurena abi suurust vaadates ? 5,2 mld krooni. Kui summa sisse vaadata, on hirme ehk vähem.
    2004. a riigieelarves on välisabi allikatena toodud alljärgnevad fondid: ELi eelstruktuurifondid Phare, Ispa ja Sapard vastavalt 500, 1 300 ja 100 mln krooniga. Need on fondid, mille raha kasutamist oleme harjutanud juba aastaid. Phare vahendeist oleme igal aastal üle 90 välja maksnud, st ära kasutanud. ISPA vahendid kajastavad valdavalt juba sõlmitud töölepinguid (nendeni jõudmine vajas tõesti pikka ettevalmistust ja sellest tulenevalt ka tagasihoidlik ISPA vahendite kasutamine eelnevail aastail). Ministeerium ei näe hetkel põhjust kartuseks, et neid summasid ära ei kasutata ? projektid on valitud ja raha eraldatud. Enam ei peaks tulema ka uudisena, et põllumajandustootjad on kogu Sapardi raha, alates 2000. a kokku miljard krooni, edukalt ära taotlenud ja seda kasutamas. Seega oht välisraha kasutamise suhtes pole eelstruktuurifondide puhul põhjendatud, ka selle hulk jääb samaväärseks 2003. a eelarvega.
    Teine suur euroraha allikas on avanevad struktuurifondid ja ühtekuuluvusfond. Esimeste prognoositavad väljamaksed on 2004. a eelarves kokku ligi 2 mld. Sellele lisandub 78 mln ühtekuuluvusfondilt.
    Teadlikkus avanevatest abivõimalustest on suur. Julgen seda väita, sest oleme koostöös teiste ministeeriumidega teadlikult avalikustanud kogu struktuurifondideks valmistumise protsessi, sh on toimunud lugematul hulgal seminare tulevastele toetuse taotlejatele.
    Suutlikkus abi taotleda eksisteerib ka juba täna:
    - 2003. a jooksul viis ministeerium läbi konkursi, et projektide ettevalmistusfondist jagada 12 mln krooni struktuurifondide projektide ettevalmistajatele. Huvi fondi vastu oli väga suur (209 taotlust) ja ko-gu raha sai korraga jagatud. Ettevalmistusfondi kogemus näitab nii suurt huvi kui seda, et omavalitsused, ettevõtjad ja kolmas sektor on võimelised edukaid taotlusi esitama. Arvestades, et ühe keskmise projekti ettevalmistamine maksab 5-10 tema lõplikust mahust, võiks siit järeldada, et nende 12 miljoniga valmistatakse ette projekte kuni 240 mln krooni ulatuses. Uus projektide ettevalmistusfond avatakse veel tänavu, selle maht on 35 mln.
    - Phare vahendeist viidi ellu turismi toetusskeem, taotlusi laekus 7 korda suuremale summale, kui oli võimalik jagada.
    - Sapardi absorbeerimisvõime kasvas 2001. a 248 taotluselt 2003. a 946 taotluseni. Sapardi meetmed jätkuvad põllumajanduse struktuurifondi raames 2004. a 400 mln krooniga.
    See kõik muidugi majanduslanguse ohtu, hirmu ja ootust ei vähenda, aga välisabi selle põhjuseks pidada ei ole vaja. Pigem tekib võimaliku languse puhul võimalus sellest struktuurifondide toel kiiremini välja tulla - võimalused ettevõtluse arendamiseks on suuremad.
    Autor: Kadri Reinthal
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.