6. november 2003 kell 22:00

Välisabi ei jää kasutamata

Vastusena O. Laanjärve arvamusele ja infoks Euroopa Liidu struktuurifondidest huvitatud inimestele valgustan rahandusministeeriumi optimistliku välisabi kasutamise prognoosi tagamaid. Riigikogu liikme mainitud välisabi raha mitteärakasutamise oht tundub tõesti suurena abi suurust vaadates ? 5,2 mld krooni. Kui summa sisse vaadata, on hirme ehk vähem.

2004. a riigieelarves on välisabi allikatena toodud alljärgnevad fondid: ELi eelstruktuurifondid Phare, Ispa ja Sapard vastavalt 500, 1 300 ja 100 mln krooniga. Need on fondid, mille raha kasutamist oleme harjutanud juba aastaid. Phare vahendeist oleme igal aastal üle 90 välja maksnud, st ära kasutanud. ISPA vahendid kajastavad valdavalt juba sõlmitud töölepinguid (nendeni jõudmine vajas tõesti pikka ettevalmistust ja sellest tulenevalt ka tagasihoidlik ISPA vahendite kasutamine eelnevail aastail). Ministeerium ei näe hetkel põhjust kartuseks, et neid summasid ära ei kasutata ? projektid on valitud ja raha eraldatud. Enam ei peaks tulema ka uudisena, et põllumajandustootjad on kogu Sapardi raha, alates 2000. a kokku miljard krooni, edukalt ära taotlenud ja seda kasutamas. Seega oht välisraha kasutamise suhtes pole eelstruktuurifondide puhul põhjendatud, ka selle hulk jääb samaväärseks 2003. a eelarvega.

Teine suur euroraha allikas on avanevad struktuurifondid ja ühtekuuluvusfond. Esimeste prognoositavad väljamaksed on 2004. a eelarves kokku ligi 2 mld. Sellele lisandub 78 mln ühtekuuluvusfondilt.

Teadlikkus avanevatest abivõimalustest on suur. Julgen seda väita, sest oleme koostöös teiste ministeeriumidega teadlikult avalikustanud kogu struktuurifondideks valmistumise protsessi, sh on toimunud lugematul hulgal seminare tulevastele toetuse taotlejatele.

Suutlikkus abi taotleda eksisteerib ka juba täna:

- 2003. a jooksul viis ministeerium läbi konkursi, et projektide ettevalmistusfondist jagada 12 mln krooni struktuurifondide projektide ettevalmistajatele. Huvi fondi vastu oli väga suur (209 taotlust) ja ko-gu raha sai korraga jagatud. Ettevalmistusfondi kogemus näitab nii suurt huvi kui seda, et omavalitsused, ettevõtjad ja kolmas sektor on võimelised edukaid taotlusi esitama. Arvestades, et ühe keskmise projekti ettevalmistamine maksab 5-10 tema lõplikust mahust, võiks siit järeldada, et nende 12 miljoniga valmistatakse ette projekte kuni 240 mln krooni ulatuses. Uus projektide ettevalmistusfond avatakse veel tänavu, selle maht on 35 mln.

- Phare vahendeist viidi ellu turismi toetusskeem, taotlusi laekus 7 korda suuremale summale, kui oli võimalik jagada.

- Sapardi absorbeerimisvõime kasvas 2001. a 248 taotluselt 2003. a 946 taotluseni. Sapardi meetmed jätkuvad põllumajanduse struktuurifondi raames 2004. a 400 mln krooniga.

See kõik muidugi majanduslanguse ohtu, hirmu ja ootust ei vähenda, aga välisabi selle põhjuseks pidada ei ole vaja. Pigem tekib võimaliku languse puhul võimalus sellest struktuurifondide toel kiiremini välja tulla - võimalused ettevõtluse arendamiseks on suuremad.

Autor: Kadri Reinthal

Hetkel kuum