Kuivus kergitab Põhjamaades elektri hinda

Põhjalas on elektri hind tihedalt seotud veetasemega jõujaamade veehoidlas. Eelmisel aastal langes see tase teatavasti rekordiliselt madalale, mis tõstis möödunud talvel elektri hinna väga kõrgele ja sundis firmadel energiamahukat tootmist vähendama.

Kuna praegune veetase on sellest veelgi madalam, siis hoiatas Rootsi Svensk Energi asetegevdirektor Per-Olof Granström, et kui lähiajal arvestatavaid sademeid ei tule, on elektri hinna järsu tõusu oht sel talvel jälle suur. Samal seisukohalt on Soome energiakeskliit Finergy. Oma prognoosis ütleb Finergy, et kui elektri turuhindade tõus jätkub, hakkab see mõjutama ka tarbimishindu.

Elektri hinna tõusuootusi näitab Põhjala elektribörs Nordpool. Kui veel kuu aega tagasi sõlmiti seal tuleva aasta esimese nelja kuu elektriostutehinguid 30 Rootsi ööriga (52 senti) kilovatt-tunni eest, siis nüüdseks on hind kerkinud 45 öörile (0,78 senti).

Asjatundjate andmeil on normaalse aasta veeseisuga võrreldes Põhjalas elektrit 23 teravatt-tundi puudu, mis moodustab 6,2 protsenti nelja Põhjamaa aastatarbimisest. See on põhjus, miks Põhjamaadel on tulnud tänavu elektrit importida viis korda rohkem kui eelmisel aastal ning kasutusele võtta täiendavaid soojusjõujaamade võimsusi. Norra Dagens Naeringslivi andmeil on Põhjamaad seni importinud elektrit 13,3 teravatt-tundi elektrit, mis on saadud Venemaalt, Poolast ja Saksamaalt.

Näiteks Rootsi oli oktoobri alguse seisuga importinud elektrit 10,2 teravatt-tundi elektrienergiat ja kui olukord ei muutu, siis aasta lõpuni läheb vaja veel umbes pool sellest kogusest. Viimane elektri rekordimpordi aasta oli Rootsis 1996, kuid tänavu import ületab selle 2,5 korda. Suurema osa vajaminevast elektrist toob Rootsi Soomest ja Taanist.

Ajal, kui tarbijad ägavad kõrge elektri hinna tõttu, on elektritootjate kasumid jõudsalt kasvanud, mistõttu tarbijatel on tekkinud kahtlus, et suurtootjad kasutavad olukorda omakasupüüdlikult ära. Rootsi Vattenfall, mis koos Fortumi ja Sydkraftiga annab 90 protsenti Rootsi elektritoodangust, teatas eelmisel nädalal oma plahvatuslikult kasvanud üheksa kuu kasumist. Ehkki firma ise püüdis pisendada kõrge elektri hinna osatähtsust selles ja rõhutada kulude vähendamist, on asjatundjad teisel arvamusel.

Nagu kirjutas Dagens Industri, peaks kulude kärpimine kaasa tooma firma suurema efektiivsuse ja loogiliselt võttes madalamad hinnad. Kuid Vattenfalli prisked kasumid näitavad, et elektriturg toimib halvasti. Suurim kasulõikaja on seejuures Rootsi riik, kes saab omanikuna suuremat tulu kõrgema keskmise hinna pealt.