Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuivus kergitab Põhjamaades elektri hinda

    Põhjalas on elektri hind tihedalt seotud veetasemega jõujaamade veehoidlas. Eelmisel aastal langes see tase teatavasti rekordiliselt madalale, mis tõstis möödunud talvel elektri hinna väga kõrgele ja sundis firmadel energiamahukat tootmist vähendama.
    Kuna praegune veetase on sellest veelgi madalam, siis hoiatas Rootsi Svensk Energi asetegevdirektor Per-Olof Granström, et kui lähiajal arvestatavaid sademeid ei tule, on elektri hinna järsu tõusu oht sel talvel jälle suur. Samal seisukohalt on Soome energiakeskliit Finergy. Oma prognoosis ütleb Finergy, et kui elektri turuhindade tõus jätkub, hakkab see mõjutama ka tarbimishindu.
    Elektri hinna tõusuootusi näitab Põhjala elektribörs Nordpool. Kui veel kuu aega tagasi sõlmiti seal tuleva aasta esimese nelja kuu elektriostutehinguid 30 Rootsi ööriga (52 senti) kilovatt-tunni eest, siis nüüdseks on hind kerkinud 45 öörile (0,78 senti).
    Asjatundjate andmeil on normaalse aasta veeseisuga võrreldes Põhjalas elektrit 23 teravatt-tundi puudu, mis moodustab 6,2 protsenti nelja Põhjamaa aastatarbimisest. See on põhjus, miks Põhjamaadel on tulnud tänavu elektrit importida viis korda rohkem kui eelmisel aastal ning kasutusele võtta täiendavaid soojusjõujaamade võimsusi. Norra Dagens Naeringslivi andmeil on Põhjamaad seni importinud elektrit 13,3 teravatt-tundi elektrit, mis on saadud Venemaalt, Poolast ja Saksamaalt.
    Näiteks Rootsi oli oktoobri alguse seisuga importinud elektrit 10,2 teravatt-tundi elektrienergiat ja kui olukord ei muutu, siis aasta lõpuni läheb vaja veel umbes pool sellest kogusest. Viimane elektri rekordimpordi aasta oli Rootsis 1996, kuid tänavu import ületab selle 2,5 korda. Suurema osa vajaminevast elektrist toob Rootsi Soomest ja Taanist.
    Ajal, kui tarbijad ägavad kõrge elektri hinna tõttu, on elektritootjate kasumid jõudsalt kasvanud, mistõttu tarbijatel on tekkinud kahtlus, et suurtootjad kasutavad olukorda omakasupüüdlikult ära. Rootsi Vattenfall, mis koos Fortumi ja Sydkraftiga annab 90 protsenti Rootsi elektritoodangust, teatas eelmisel nädalal oma plahvatuslikult kasvanud üheksa kuu kasumist. Ehkki firma ise püüdis pisendada kõrge elektri hinna osatähtsust selles ja rõhutada kulude vähendamist, on asjatundjad teisel arvamusel.
    Nagu kirjutas Dagens Industri, peaks kulude kärpimine kaasa tooma firma suurema efektiivsuse ja loogiliselt võttes madalamad hinnad. Kuid Vattenfalli prisked kasumid näitavad, et elektriturg toimib halvasti. Suurim kasulõikaja on seejuures Rootsi riik, kes saab omanikuna suuremat tulu kõrgema keskmise hinna pealt.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Iraani-Iisraeli konflikt lennutab nafta hinda Lootus intresside langetamiseks kahaneb
Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.