Muhu mehed elavad võinugadel

?Saare värk,? vaatab tootmishooneks kohandatud tsaariaegses viljaaidas ringi Muhu Puidukoja üks omanikke Ain Kollo ning meenutab 90ndate algust, mil ta koos sõber Renee Kipperiga esimesed võinoad tegi. Nii, et maja tagant kadakas maha, saeks seatud vana õmblusmasinaga kuju sisse ning ise noaga kallale. Päevas valmistati kahe peale kümme nuga, mille tükist maksis Koguva muuseum 10 rubla.

Tärkavast turismist ja ettevõtlusest kannustatud kahemehefirma on tänaseks kasvanud nii suureks, et kümne võinoa asemel teeb 30 töölist 3000 eri masti köögiriista päevas. Peenike kadakajuur on saanud semud priske kase ja lepa näol, millest valmivad taburetid, saunamatid ning lõikelauad.

Muhu Puidukoja tootmise plahvatuslik kasv ? nii nimetavad omanikud ise ? toimus 1997. aastal, mil tootmine peaaegu kahekordistus ning nad võtsid juurde 10 inimest. Käive on sellest ajast vaid kasvanud, alates 2000. aastast näidatud ka kena kasumit. Kui möödunud tegevusaastast poleks järele lohisemas mõnesaja tuhande kroonist maksuvõlga, mida puidukoda maksuametile graafiku järgi ka tagasi maksab, võiks ettevõtet rentaabliks pidada: mullune käive 5,1 mln krooni, millest kasumit 500 000.

Kuidas on Muhu Puidukoda mustmiljoni isehakanud puulusikameisterdaja kõrval saanud oma ala suurimaks?

Peamiselt tootedisainiga tegelev Renee ning majandusasjade pärast muretsev Ain nimetavad võlusõnana stabiilsust ? tähtaegadest kinnipidamist, aastaks külmutatud hinnakirja ja haiglaselt tähelepanelikku suhtumist toote kvaliteeti.

Mõni kuu tagasi otsis Muhu puulusikate valmistajad üles tugev Soome disainifirma Iittala, soovides neilt allhanget. Õigupoolest ongi allhange Muhu Puidukoja leib, sest 90 toodangust läheb otse Rootsi, Soome või Norrasse.

?Meie tooteid müüakse kui Rootsi või Soome käsitööd,? ütleb Renee Kipper välja mõru tõe ja näitab kahe sõrmeauguga traditsioonilist lapi tassi, millele haagitakse juba Muhumaal külge Soome firma disainisildid. Sama juhtub suure osa teiste toodetega.

Kuigi mehed väidavad, et peamiste konkurentide ? Hiina ja Hongkongi ? toodang ei võistle Muhu kvaliteediga, pole neil siiski võimalik arendada oma brändi. See nõuaks suuremaid turge.

?Aga eks meil ikka selline Napoleoni kompleks ole,? tunnistab Renee, kui räägib sellest, et lähiaastatel tahavad nad tootmist laiendada peaaegu poole võrra, kasvatades töötajate arvu 50ni. Tootevalikut laiendasid nad jõuliselt mõni aeg tagasi, kui alustasid puidust uste ja akende tegemist.

Hoolimata tervest ja hästi toimivast ärist pole 12 aasta jooksul Muhu meeste ees kordagi seisnud inimest, kes oleks soovinud Muhu Puidukoda ära osta. Seetõttu üritavad Renee ja Ain ka tulevikus, tasa ja targu, ilma ühegi pangalaenuta püüda Põhjala turgu.

- Ain Saaremäel, Muhu vallavanem

Muhu Puidukoda on hea näide sellest, missugune ettevõte võiks sobida väikesele saarele, kus ressurssi pole palju ja transpordiga on keeruline ? väikesest kadakajuurikast saab teha toreda asja.

Ain ja Renee hakkasid pihta ühe mehe kõrvalhoones. Mingil hetkel läks asi nii suureks, et rentisime neile tsaariaegse magasiniaida. Vahepeal küsisin ikka poiste käest, et mitu tootenimetust te teete, aga nüüd on arvutamine suureks läinud ja ma olen loobunud.

Neil on arenguperspektiivi küllalt ? ostsid hiljuti garaaži, kuhu plaanivad kuivatit; äsja hakkasid tegema ka uksi ja aknaid, mida olen ka ise tellinud.

Muhu jaoks on nad suured tööandjad, ja ühed stabiilsemad. Ma ei tea, et nad suurt ülemust mängiksid. Nad on väga abivalmid. Ain on tasakaalukas, hea huumorisoonega tagasihoidlikum sell, Renee lahe ja lõbus, ühiskondlikum ? ta on meil ka vallavolikogu liige.