Teedeehitajate kullasoon jooksis tänavu umbe

Euroopast raha saamine on üpris keeruline ? ainuüksi Eesti poolt tegeleb asjaga kaks ministeeriumit ? rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, lisaks veel maanteeamet ja Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis.

Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsapi sõnul esitab maanteeamet paberid kõigepealt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes saadab need edasi rahandusministeeriumile. Viimane saadab dokumendid Euroopa Komisjonile, kes kontrollib taotluse ja projekti vastavust ISPA nõuetele ja kriteeriumitele ning palkab väliskonsultandid projekti läbivaatamiseks kohapeal. Lõpuks, arvestades ka ekspertide raportit, tehakse otsus.

Algselt lubati ISPAst 2003. aastaks Eesti teedeehitusse suunata 359 miljonit krooni, kuid selgus, et Euroopa Komisjon soovib peale Soome firma Finnroad ekspertiisi tellida veel ühe. Tellitigi, seekord WS Atkinsilt Inglismaalt. Lõpuks saadi riigihange välja kuulutada, kuid kõik pakkumised ületasid väljakaubeldud summa. Euroopa Komisjon tühistas riigihanke tulemused. Eestlased läksid Konsapi sõnul uuesti raha küsima ? ?meie tee Euroopasse, Via Baltica, on vaja korda teha, kuulutasime välja riigihanke, aga raha jäi puudu, andke juurde?. Raha anti juurde 34,4 miljonit krooni.

Maanteeamet tahaks Tallinna?Narva maanteel Maardu ja Valgejõe vahel 62 kilomeetri rekonstrueerimise rahvusvahelise konkursi välja kuulutada jaanuaris, kuid praegu tundub, et ka see jääb venima, kuigi dokumendid said juba veebruaris ära saadetud ning Euroopa Komisjon on taotluse heaks kiitnud.