• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teedeehitajate kullasoon jooksis tänavu umbe

    ASi Talter juhatuse esimees Sven Pertens ütles, et Via Baltica II raames Tallinna?Narva maantee 76 kilomeetri rekonstrueerimistööde kogumaht on lepingu kohaselt umbes 300 miljonit krooni, millest järgmisse aastasse lükkus 250?260 miljonit krooni.
    ASi Aspi juht Ain Tromp ütles, et Tallinna?Pärnu maantee 44 kilomeetri rekonstrueerimistööde kogumaht on umbes 160 miljonit krooni, millest järgmisse aastasse lükkus 120?130 miljonit krooni, täpne summa selgub pärast auditit.
    Kokku jäi kahel Eesti teedeehitusfirmal sel aastal tegemata töid 390 miljoni krooni ulatuses, millest ISPA rahastatav osa on 75% ehk 290 miljonit.
    Euroopast raha saamine on üpris keeruline ? ainuüksi Eesti poolt tegeleb asjaga kaks ministeeriumit ? rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, lisaks veel maanteeamet ja Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis.
    Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsapi sõnul esitab maanteeamet paberid kõigepealt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes saadab need edasi rahandusministeeriumile. Viimane saadab dokumendid Euroopa Komisjonile, kes kontrollib taotluse ja projekti vastavust ISPA nõuetele ja kriteeriumitele ning palkab väliskonsultandid projekti läbivaatamiseks kohapeal. Lõpuks, arvestades ka ekspertide raportit, tehakse otsus.
    Algselt lubati ISPAst 2003. aastaks Eesti teedeehitusse suunata 359 miljonit krooni, kuid selgus, et Euroopa Komisjon soovib peale Soome firma Finnroad ekspertiisi tellida veel ühe. Tellitigi, seekord WS Atkinsilt Inglismaalt. Lõpuks saadi riigihange välja kuulutada, kuid kõik pakkumised ületasid väljakaubeldud summa. Euroopa Komisjon tühistas riigihanke tulemused. Eestlased läksid Konsapi sõnul uuesti raha küsima ? ?meie tee Euroopasse, Via Baltica, on vaja korda teha, kuulutasime välja riigihanke, aga raha jäi puudu, andke juurde?. Raha anti juurde 34,4 miljonit krooni.
    Maanteeamet tahaks Tallinna?Narva maanteel Maardu ja Valgejõe vahel 62 kilomeetri rekonstrueerimise rahvusvahelise konkursi välja kuulutada jaanuaris, kuid praegu tundub, et ka see jääb venima, kuigi dokumendid said juba veebruaris ära saadetud ning Euroopa Komisjon on taotluse heaks kiitnud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mart Parind: Brexit tähendab Brexitit. Kõigile. Ka juriidiliselt Prantsusmaal elav britt jäi mõlemas riigis valimisõiguseta
Mõnikord on vaja, et õiguslikult ilmne kinnitataks üle ka kohtus. Just nii juhtus 9. juunil, kui Euroopa Kohus pidi nentima, et pärast Brexitit ei laiene Euroopa Liidu kodanike õigused enam Ühendkuningriigi kodanikele, ole sa kes tahes, kirjutab Advokaadibüroo NOVE nõunik ja Euroopa õiguse valdkonna juht Mart Parind.
Mõnikord on vaja, et õiguslikult ilmne kinnitataks üle ka kohtus. Just nii juhtus 9. juunil, kui Euroopa Kohus pidi nentima, et pärast Brexitit ei laiene Euroopa Liidu kodanike õigused enam Ühendkuningriigi kodanikele, ole sa kes tahes, kirjutab Advokaadibüroo NOVE nõunik ja Euroopa õiguse valdkonna juht Mart Parind.
Läti börsil saab tänasest märkida uut finantsettevõtet
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Kohus lükkas mereplaneeringu vaidlustuse tagasi
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Seeder: kui ühisosa ei leita, siis koalitsiooni ei sünni
Esmalt plaaniti enne võidupüha koalitsioonileppes ühine keel leida, kuid nüüd ei saa kindel olla, et koalitsioonilepe veel sel kuulgi sõlmitakse. Lahkarvamustel ollakse eestikeelsele haridusele üleminekul, peretoetustes ja ka elektrituru reformis.
Esmalt plaaniti enne võidupüha koalitsioonileppes ühine keel leida, kuid nüüd ei saa kindel olla, et koalitsioonilepe veel sel kuulgi sõlmitakse. Lahkarvamustel ollakse eestikeelsele haridusele üleminekul, peretoetustes ja ka elektrituru reformis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.