• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kalaettevõte saab toetust FIFGist

    EL eraldas Eesti kalandussektori arenguks aastatel 2004-2006 195 miljonit krooni. Kalandustoetusi makstakse kalanduse arendusrahastust FIFG (Financial Instrument for Fisheries Guidance), mis on üks neljast ELi struktuurifondist. Kalandustoetuste taotlemine käib läbi põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA).
    Riikliku arengukava (RAK) meetmetest neli puudutavad kalandust ja nende eesmärgiks on:
    n toetada kalavarude säästlikku ja majanduslikult tasakaalustatud kasutamist, mis on seotud püügivõimsuse reguleerimisega,
    n suurendada kalandussektori konkurentsivõimet kalatööstuste ja turustamiskanalite parandamise ning kalanduspiirkondade sotsiaal-majandusliku taaselustamise kaudu.
    PRIA plaanib järgmise aasta aprillis alustada kalalaevastiku moderniseerimise ja uuendamise toetuse taotluste vastuvõtmist. Toetust saavad kalalaevade omanikud nii vanade kalalaevade moderniseerimiseks kui ka uute laevade ehitamiseks. Uutele laevadele saab taotlusi esitada 2004. aasta jooksul, moderniseerimiseks ja rekonstrueerimiseks aga kogu programmi perioodi jooksul 2004?2006. aastal. Taotlusdokumendid uute laevade ehitamiseks tuleb kindlasti esitada 2004. aastal. Raha makstakse pärast laeva ehitamist. Võimalik on seda teha ka kahes jaos: pärast laevakere valmimist ja pärast sisseseade soetamist.
    Alates 2005. aastast saab toetust taotleda üksnes kalalaevade moderniseerimiseks. Moderniseerimine võib olla seotud töö- ja ohutustingimuste parandamisega, hügieeni- ja kalakäitlemise parandamisega pardal või mootorite renoveerimisega. Siin on aga piiranguks see, et alates 2005. aasta algusest ei tohi suureneda mootori võimsus.
    Laevaomanikel on oluline teada, et ELiga liitumisel fikseeritakse Eesti kalalaevastiku püügivõimsuse tase ning suletakse riiklik kalalaevade register. Pärast seda ei ole võimalik püügivõimsuse taset suurendada. Erandiks on sisevetel püüdvad laevad, sest EL jätab sisevete kalapüügi reguleerimise osas suhteliselt vabad käed. Seega on sisevetel kalapüüdvaid aluseid võimalik FIFGi toetustega uuendada 2004?2006. aastani.
    Vastandina eelmisele toetusele toetatakse kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimiseks ka kalalaevade utiliseerimist. Seda toetust makstakse merel püüdva kalalaeva omanikule, kes utiliseerib üle 10 aasta vana kalalaeva keskkonnaohutul viisil või muudab lõplikult laeva sihtotstarvet.
    Kuna meetmele eraldatud raha hulka vähendati läbirääkimiste käigus, siis seda toetust hakatakse maksma alles 2005. ja 2006. aastal.
    Jätkuvad SAPARDi programmist tuttavad kalandustoetused, mis on koondatud kalakäitlusketi investeeringutoetuste alla. Toetatakse investeeringuid vesiviljelusse (kalade ja muude vee-elukate kasvatamine) ning kala- ja vesiviljelussaaduste töötlemisse ning uue valdkonnana ka kalasadamate moderniseerimisse. Kalakäitlusketi investeeringutoetuseks on aastatel 2004?2006 võimalik jagada 90 miljonit krooni. See peaks võimaldama kalakasvatajatel, kalatööstustel ning sadama omanikel teha investeeringuid tootmistingimuste kaasajastamisesse ja keskkonnakoormuse vähendamisesse. Toetatakse hoonete ja rajatiste ehitamist ja rekonstrueerimist ning masinate, seadmete ja tehnoloogiliste liinide soetamist.
    Lisaks eelpool kirjeldatud kalandustoetustele on plaanis rakendada ka sotsiaalseid toetusi kaluritele ning kalatoodete jaoks uute turgude leidmise toetust. Neid tegevusi toetatakse üldnimetuse ?muud kalandussektori meetmed? raames.
    Uute turgude leidmise toetus on suunatud üleriigilistele kalandusorganisatsioonidele ja riiklikult tunnustatud tootjate ühendustele. Toetatakse reklaamikampaaniate läbiviimist, turu- ja tarbijauuringuid ning messidel ja näitustel osalemist. Selle toetuse taotlusi hakkab PRIA vastu võtma 2004. aasta suvel.
    Kuna sotsiaalsed toetused kaluritele on seotud laevastiku püügivõimsuse reguleerimise meetmega, siis hakatakse laeva utiliseerimise tõttu töötuks jäänud kaluritele sotsiaaltoetusi maksma alates 2005. aastast.
    Autor: Mati Mõtte
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Harju Elekter ja Hepsor aitasid Tallinna börsi plussi
Tallinna börs lõpetas päeva Baltikumi börsiindeksi langusele vaatamata tõusuga, millele aitasid kaasa Harju Elektri ja Hepsori aktsia kallinemine.
Tallinna börs lõpetas päeva Baltikumi börsiindeksi langusele vaatamata tõusuga, millele aitasid kaasa Harju Elektri ja Hepsori aktsia kallinemine.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Raadiohommikus: tehinguturul ja Ukrainas toimuv
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu NATO idatiiva tugevdamisest, Eesti tehinguturul toimuvast sõja valguses ja sellest, mida arvab Ukraina ettevõtluse perspektiividest seal äsja äridelegatsiooni koosseisus käinud ettevõtja.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu NATO idatiiva tugevdamisest, Eesti tehinguturul toimuvast sõja valguses ja sellest, mida arvab Ukraina ettevõtluse perspektiividest seal äsja äridelegatsiooni koosseisus käinud ettevõtja.
G7 riigid keelavad taas Kiievit rünnanud Venemaa kulla importimise
Maailma juhtivad tööstusriigid keelustavad Venemaa kulla importimise, et piirata sõda pidava Putini rahaallikaid. Samal ajal toibub Ukraina pealinn esimesest raketirünnakust üle mitme nädala.
Maailma juhtivad tööstusriigid keelustavad Venemaa kulla importimise, et piirata sõda pidava Putini rahaallikaid. Samal ajal toibub Ukraina pealinn esimesest raketirünnakust üle mitme nädala.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.