Merike Lees • 23. november 2003 kell 22:00

FIEd koondavad kulud ühte arvesse

Fotograafina leiba teeniv Jarek Jõepera esitab kliendile fototööde eest koondarve, kuhu ta on koondanud kõik oma kulud. Summa on eelnevalt kliendiga kokku lepitud. ?Fotograafil on väga raske koostada oma hinnakirja, sest iga töö on erinev ja nõuab erinevat ettevalmistust,? selgitas Jõepera.

Olles end FIEks registreerinud, tekkis Jõeperal firmadega partneri tunne. Enne seda oli vaja sõlmida tööettevõtulepinguid ja firma pidi makse maha arvestama, FIEna tegi seda aga Jõepera ise.

Kindlustus- ja turundusalaseid konsultatsiooniteenuseid osutav Ülle Adoberg peab aeg-ajalt sõitma ka väljapoole Tallinna, et korraldada koolitusi oma meeskonna kindlustuskonsultantidele ning koordineerida nende tööd. Päevarahasid ta selle töö eest arvestanud pole, autokasutamise hüvitamist samuti mitte. Bensiinikulu ärisõitudeks läheb vaid FIE kuludesse.

?FIE ja firma teevad koostööd ja lepingud on kahepoolsed, ma ei tunne ennast nõrgema poolena,? kinnitas Adoberg. ?Firma esitab oma soovid ja tingimused, mina oma ettepanekud ja me lepime kokku.?

- Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant, EVEA volikogu liige

Firmade ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahekorras põhjustab arusaamatusi peamiselt see, et FIEt ei osata pidada samasuguseks ettevõtjaks, kui seda on tema teenuseid kasutav firma.

Kui juriidilisest isikust ettevõtja ehk firma tellib mingi töö FIE-lt, siis viimane ei tee firma tööd, nagu seda teevad palgatöötajad, vaid teenib tulu iseendale, st ajab omaenese asja. Ei ole vahet, kas firma tellib töö teiselt firmalt või FIE-lt, tegemist on ühtmoodi ?teise? ettevõtjaga.

Seepärast ei saa firma füüsilisest isikust ettevõtjale maksuvabalt kompenseerida isikliku auto kasutamist tellimuse täitmisel ega saata FIEt töölähetusse ning maksta talle maksuvaba päevaraha. Ettevõtja poolt teisele esitatud arvesse peab olema kalkuleeritud kõik, mis tellimuse täitmisega seotud on. Autokompensatsioon ja päevaraha eeldavad töölepingulist vahekorda. Kui inimene firmaga aga töölepingu sõlmib, ei ole saadud tulu enam tema ettevõtlustulu, st sellest ei saa kulusid maha arvata ja seda ei tule deklareerida tuludeklaratsiooni E-lisal.

Liigub ringi legend, et kui firma ja FIE vahekord kestab kauem kui kuus kuud, muutub FIE automaatselt palgatöötajaks. Töövõtulepingust õnneks sel moel töölepingut automaatselt tekkida ei saa. Tulumaksuseaduse § 48 lõikes 3 ei räägita aga enam füüsilisest isikust ettevõtjatest, vaid kõigist füüsilistest isikutest, kes teevad tööandjaga koostööd millegi muu kui töölepingu alusel.

Asjaolud on erisoodustuste seisukohalt erinevad kaupu ja teenuseid müüvate inimeste puhul.

Kui tööandja (siin firma) ostab inimeselt kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud, siis loetakse seda inimest pärast kuuendat kuud ainult erisoodustuste mõttes võrdväärseks palgatöötajaga, st näiteks talle siis tasuta firma autot kasutada andes tuleb sellelt maksta kõik erisoodustuse maksud. Esimese kuue kuu jooksul on aga talle tasuta kasutada antud auto firma kingitus inimesele ? selline ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt ei tule maksta sotsiaalmaksu.

Tähele tuleb siin panna, et seadus räägib kogu ühelt inimeselt kaupade ostmise ajast. Sellest ei saa mööda hiilida iga kord uut ostu-müügilepingut sõlmides. Samuti ei kasuta seadus siin sõna ?pidevalt?.

Inimene, kes aga firmale töövõtulepingu alusel teenuseid osutab, on erisoodustuste mõttes kogu aeg võrdne palgatöötajaga. Oluline on ainult see, et ei ole sõlmitud töölepingut. Kui aga ei ole sõlmitud töölepingut, ei saa firma niisama lihtsalt inimesele ka tasuta kaitsevahendeid anda. Maksuvabalt saab neid anda palgatöötajatele, sest seadus kohustab tööandjat seda tegema. Töövõtulepingu sõlmimisel sellist kohustust ei ole. Kui aga rääkida töövõtulepingu sõlmimisest eesmärgiga maskeerida tegelikult töölepingulist vahekorda, mida meil päris tihti juhtub, siis inimesele tasuta kaitsevahendite andmine võib viidata sellele, et tegelikult oli tegemist töölepinguga.

Hetkel kuum