Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maad tasub osta vaid looduskaunisse kohta

    Kõik maaomanikud peaksid aru saama, et maa iseenesest ei oma kuigi suurt väärtust. Väärtust omab hoopis maa kasutusvõimalus. Reaalset kasutusperspektiivi omavad täna eelkõige suurlinnade lähinaabruses paiknevad ehitusperspektiiviga krundid (eramud) ning looduskaunites asukohtades paiknevad maatükid (suvilad). Seega suhteliselt tagasihoidlik osa kogu Eestimaast.
    Rikkaid krundiostjaid pole ka pärast liitumist ELiga kusagilt juurde tulemas. Samuti pole põllumajandusega tegelemine meie laiuskraadidel kuigi tulus ettevõtmine ning sõltub lähiaastatel pigem poliitilistest otsustest ja nendega seotud otsetoetustest.
    Seega tunduvad jutud hindade üleüldisest hüppelisest tõusust lihtsalt asjatundmatud ning tõenäoliselt jääb suur osa spekulantide ootustest täitumata. Aastane nõudlus piirdub tõenäoliselt ca 600?700 krundiga. Olulist nõudluse kasvu pole ette näha ka lähiaastatel, mistõttu on ostjatel jätkuvalt lai valikuvõimalus.
    Kuigi esmapilgul võib olukord ehmatavana näida, pole krundiostjatel põhjust ülepakkumisest tulenevat hinnalangust ootama jääda. Enamikul uute elurajoonide arendajatest on tänaseks esimene arendusetapp realiseeritud ning võlad finantseerijatele tasutud.
    Samuti moodustavad olulise osa arendajatest õigusjärgsed omanikud või erastajad, kellele on maa omahind nullilähedane. Seega puudub arendajatel otsene müügisurve ning konkurentsi kasvades eelistatakse hindade alandamisele pigem pikemat müügiperioodi.
    Projektide arvu kasv ei tähenda siiski seda, et turul uutele innovaatilistele ning nõudlusele vastavatele projektidele ruumi poleks. Valdav osa maa-arendajaist sihib täna kõige tihedama pakkumisega segmenti hinnaklassis 300?500 kr/m², turg seevastu ootab soodsa hinna ja ökonoomse arhitektuuriga eramurajoone.
    Uute projektide arendamine pole välistatud üheski Tallinna lähipiirkonnas. Piirkonna üldisest mainest on tunduvalt olulisem konkreetse projekti asukoht, haljastus, kontseptsioon ning loomulikult õige hind.
    Maa hinnatõusu vedajateks on väljakujunenud elurajoonides paiknevad elamukrundid. Vähese pakkumise tõttu ollakse täna valmis maksma hinnatud asukohtades paiknevate Nõmme ja Pirita kruntide eest kuni 1300 kr/m². Kuna maad ja pakkumist linna sees paiknevates elurajoonides juurde tulemas pole, on sarnaste kruntide hinnad kindlalt tõusutrendil.
    Maa on jätkuvalt hea investeering. Suure tõenäosusega kergitab üleüldine ootus ning muudatused maksuseaduses hindu ainult ülespoole. Samuti kasvab aegamööda ka elanikkonna maksevõime. Väär oleks aga luua endale ettekujutust maast kui kiirrikastumise imerelvast. Julgen arvata, et peadpööritavad hinnatõusud kõigis kinnisvarasektorites on tänaseks pöördumatult möödas.
    Turul on selgelt tunnetatav ülepaisutatud ootus kinnisvarahindade kasvule seoses läheneva ELiga liitumisega ja käibemaksu lisandumisega.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.