• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maad tasub osta vaid looduskaunisse kohta

    Kõik maaomanikud peaksid aru saama, et maa iseenesest ei oma kuigi suurt väärtust. Väärtust omab hoopis maa kasutusvõimalus. Reaalset kasutusperspektiivi omavad täna eelkõige suurlinnade lähinaabruses paiknevad ehitusperspektiiviga krundid (eramud) ning looduskaunites asukohtades paiknevad maatükid (suvilad). Seega suhteliselt tagasihoidlik osa kogu Eestimaast.
    Rikkaid krundiostjaid pole ka pärast liitumist ELiga kusagilt juurde tulemas. Samuti pole põllumajandusega tegelemine meie laiuskraadidel kuigi tulus ettevõtmine ning sõltub lähiaastatel pigem poliitilistest otsustest ja nendega seotud otsetoetustest.
    Seega tunduvad jutud hindade üleüldisest hüppelisest tõusust lihtsalt asjatundmatud ning tõenäoliselt jääb suur osa spekulantide ootustest täitumata. Aastane nõudlus piirdub tõenäoliselt ca 600?700 krundiga. Olulist nõudluse kasvu pole ette näha ka lähiaastatel, mistõttu on ostjatel jätkuvalt lai valikuvõimalus.
    Kuigi esmapilgul võib olukord ehmatavana näida, pole krundiostjatel põhjust ülepakkumisest tulenevat hinnalangust ootama jääda. Enamikul uute elurajoonide arendajatest on tänaseks esimene arendusetapp realiseeritud ning võlad finantseerijatele tasutud.
    Samuti moodustavad olulise osa arendajatest õigusjärgsed omanikud või erastajad, kellele on maa omahind nullilähedane. Seega puudub arendajatel otsene müügisurve ning konkurentsi kasvades eelistatakse hindade alandamisele pigem pikemat müügiperioodi.
    Projektide arvu kasv ei tähenda siiski seda, et turul uutele innovaatilistele ning nõudlusele vastavatele projektidele ruumi poleks. Valdav osa maa-arendajaist sihib täna kõige tihedama pakkumisega segmenti hinnaklassis 300?500 kr/m², turg seevastu ootab soodsa hinna ja ökonoomse arhitektuuriga eramurajoone.
    Uute projektide arendamine pole välistatud üheski Tallinna lähipiirkonnas. Piirkonna üldisest mainest on tunduvalt olulisem konkreetse projekti asukoht, haljastus, kontseptsioon ning loomulikult õige hind.
    Maa hinnatõusu vedajateks on väljakujunenud elurajoonides paiknevad elamukrundid. Vähese pakkumise tõttu ollakse täna valmis maksma hinnatud asukohtades paiknevate Nõmme ja Pirita kruntide eest kuni 1300 kr/m². Kuna maad ja pakkumist linna sees paiknevates elurajoonides juurde tulemas pole, on sarnaste kruntide hinnad kindlalt tõusutrendil.
    Maa on jätkuvalt hea investeering. Suure tõenäosusega kergitab üleüldine ootus ning muudatused maksuseaduses hindu ainult ülespoole. Samuti kasvab aegamööda ka elanikkonna maksevõime. Väär oleks aga luua endale ettekujutust maast kui kiirrikastumise imerelvast. Julgen arvata, et peadpööritavad hinnatõusud kõigis kinnisvarasektorites on tänaseks pöördumatult möödas.
    Turul on selgelt tunnetatav ülepaisutatud ootus kinnisvarahindade kasvule seoses läheneva ELiga liitumisega ja käibemaksu lisandumisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.