Rivo Sarapik • 25. november 2003 kell 22:00

Logistikas vaadeldakse kulusid tervikuna

Logistiliste tegevuste ja toimingute sooritamine tekitab suuremal või vähemal määral kulusid. Tegevuste sooritamiseks on vaja rakendada ja kasutada erinevaid ressursse, nagu tööjõud, hooned, laoinventar, veotehnika, käibevahendid, aeg jne, mille tulemusena tekitatakse kulu. Tulu kajastub kauba müügihinnas. Ressursside rakendamine toimingute sooritamiseks põhjustab alati kulude tekkimist. Määravaks teguriks on tekkinud kulu ja saadud tulu vahekord. Kõikide vahenditega on vaja pürgida sinnapoole, et minimaalse kuluga saavutada maksimaalne tulu ja efektiivsus.

Logistiliste kulude eraldamisel muudest ettevõttes tekkivatest kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevuste ja protsessidega, on tegemist logistiliste kuludega.

Logistika üks tähtsamaid põhimõtteid on hinnata tegevuste ja protsesside tekitatud kulusid kogukulude seisukohalt. See tähendab, et üldjuhul pole tähtis, kui palju tekitas kulu üks või teine logistiline tegevus, vaid kui suur on kõikide tegevuste põhjustatud kulude summa ehk kogukulu. Seetõttu on vaja logistiliste ahelate optimeerimisel lähtuda kogukulude kontseptsioonist. Osalise optimeerimise korral võib kulude vähenemine logistilise ahela ühes lülis tuua kaasa nende olulise suurenemise mõnes teises, näiteks järgnevas lülis. Näiteks vähendades ladude arvu suurenevad automaatselt kulutused transpordile.

Arvestatav kulude põhjustaja, mis jääb arvutustes sageli arvesse võtmata, on kaotatud müügi kulud. See on müük, mil ei suudetud tarnida õiget kogust õigel ajal. Kaotatud müügi kulusid on suhteliselt raske välja arvutada, kuid võib arvata, et need moodustavad olulise osa lo-gistilistest kogukuludest.

Logistikakulude taseme kohta on Euroopas peetud arvestust viimased 10?15 aastat. Taset arvutatakse üldjuhul tootmis- ja kaubandusharude lõikes, kuid riigi logistilise konkurentsivõime tasemest ülevaate saamiseks tuuakse sageli kaalutud keskmisena esile ka keskmine logistikakulude suhtarv. Logistikakulude osakaalu hinnatakse enamasti protsendimäärana müügihinnast, käibemaksu arvestamata. Harvem hinnatakse taset omahinna suhtes.

Eestis vastavat statistikat tehtud ei ole. Seetõttu puudub siin ka sellelaadne info.

Artikkel on kirjutatud autori läbitud ECLi logistikakoolituse materjalide põhjal.

Hetkel kuum