• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Logistikas vaadeldakse kulusid tervikuna

    Logistiliste tegevuste ja toimingute sooritamine tekitab suuremal või vähemal määral kulusid. Tegevuste sooritamiseks on vaja rakendada ja kasutada erinevaid ressursse, nagu tööjõud, hooned, laoinventar, veotehnika, käibevahendid, aeg jne, mille tulemusena tekitatakse kulu. Tulu kajastub kauba müügihinnas. Ressursside rakendamine toimingute sooritamiseks põhjustab alati kulude tekkimist. Määravaks teguriks on tekkinud kulu ja saadud tulu vahekord. Kõikide vahenditega on vaja pürgida sinnapoole, et minimaalse kuluga saavutada maksimaalne tulu ja efektiivsus.
    Logistiliste kulude eraldamisel muudest ettevõttes tekkivatest kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevuste ja protsessidega, on tegemist logistiliste kuludega.
    Logistika üks tähtsamaid põhimõtteid on hinnata tegevuste ja protsesside tekitatud kulusid kogukulude seisukohalt. See tähendab, et üldjuhul pole tähtis, kui palju tekitas kulu üks või teine logistiline tegevus, vaid kui suur on kõikide tegevuste põhjustatud kulude summa ehk kogukulu. Seetõttu on vaja logistiliste ahelate optimeerimisel lähtuda kogukulude kontseptsioonist. Osalise optimeerimise korral võib kulude vähenemine logistilise ahela ühes lülis tuua kaasa nende olulise suurenemise mõnes teises, näiteks järgnevas lülis. Näiteks vähendades ladude arvu suurenevad automaatselt kulutused transpordile.
    Arvestatav kulude põhjustaja, mis jääb arvutustes sageli arvesse võtmata, on kaotatud müügi kulud. See on müük, mil ei suudetud tarnida õiget kogust õigel ajal. Kaotatud müügi kulusid on suhteliselt raske välja arvutada, kuid võib arvata, et need moodustavad olulise osa lo-gistilistest kogukuludest.
    Logistikakulude taseme kohta on Euroopas peetud arvestust viimased 10?15 aastat. Taset arvutatakse üldjuhul tootmis- ja kaubandusharude lõikes, kuid riigi logistilise konkurentsivõime tasemest ülevaate saamiseks tuuakse sageli kaalutud keskmisena esile ka keskmine logistikakulude suhtarv. Logistikakulude osakaalu hinnatakse enamasti protsendimäärana müügihinnast, käibemaksu arvestamata. Harvem hinnatakse taset omahinna suhtes.
    Eestis vastavat statistikat tehtud ei ole. Seetõttu puudub siin ka sellelaadne info.
    Artikkel on kirjutatud autori läbitud ECLi logistikakoolituse materjalide põhjal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Selgusid aasta investor ja aasta investeerimistegu Välja anti mitu eripreemiat
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.