Lepe Rahvaliiduga oli hetkel õigem. Tulevikus...?

Et valitsusliit oleks ühtsem kui kunagi varem, seda vaevalt öelda saab. Möönis ju peaminister Kanal 2le antud intervjuus, et usaldusse on löödud mõra. Mis annab kindluse, et aasta pärast, kui arutatakse taas riigieelarvet, Rahvaliit ei proovi uuesti ?anta?eerida? Meie arvates mitte miski.

Äripäeva toimetuse meelest toimisid Juhan Parts ja Siim Kallas koalitsiooni päästes õigesti, võttes vastu kaotuse lahingus, lootuses võita sõda. Vastuseisu eskaleerimine oleks olnud veelgi halvem. Ent nüüd tuleb saavutada seaduse vastuvõtmine, mis sätestab tulumaksureformi kava ja lõpetab reformi 2007. aastaks.

Rahvaliidu trump oli täielik ootamatus, mida võib võrrelda noa selgalöömisega koalitsioonipartneritele. Kui Isamaaliit oleks nõus olnud koalitsiooni tulema, oleks Rahvaliit otsemaid välja visatud. Samas tuleb aru saada ka Isamaaliidust, kelle uhkus ei lubanud esimese käeviipe peale koalitsiooni tulla, ehkki niisugune lahendus olnuks pragmaatiline. Võib siiski arvata, et Reformierakonna ja Res Publica separaatläbirääkimised Isamaaliiduga jätkuvad ? ennetamaks olukorda, kus Rahvaliit püüab taas ebameeldivalt üllatada.

Sirgeselgne alternatiiv ? jääda vähemusvalitsusse ? poleks olnud hea seetõttu, et tulumaksureform oleks võinudki jääda teostamata. Praegu kaotasid Kallas ja Parts küll aasta, ent tõenäoliselt mitte reformi ennast.

Ühtlasi tuleb maksimaalselt kiirustada, et tulumaksumäära alandav seadus veel sel aastal vastu võtta, sest siis on Rahvaliidul, ja mitte üksnes neil, raskem Eesti konkurentsivõime seisukohalt vajalikku üritust torpedeerida.

Ehk olnuks hea pill täiesti lõhki puhuda, mis tähendanuks riigieelarve läbikukutamist ja erakorralisi valimisi, alustamist niiöelda puhtalt leheküljelt? Muidugi olnuks see näiteks Res Publicale paras risk. Kas erakonna populaarsus pärast Tõnis Paltsu maksuskandaali on ikka endine?

Huvitav oleks teada, kas Rahvaliidu populaarsus poliitilise ekstremismi valguses kasvas või kahanes? Ent erakorralised valimised oleksid saatnud muule maailmale halva signaali, kõneldes riigi poliitilisest ebastabiilsusest. Enne liitumist ELiga on ju vaja vastu võtta sada seadust, seega ei saa töövõimetust lubada. Samuti poleks tulumaksureformiga saanud alustada ikkagi enne 2005. aastat. Seega tuleb võtta teeme-head-nägu-koalitsioonist (koosmeele asemel ?heameele?-valitsus) selle väärtuslikum osa ehk ilmselt mitte eriti pikk vaherahuperiood. Selle jooksul võtta vastu riigieelarve ja muud Eesti arengu jätkumist kindlustavad seadused.

Ühtlasi tuleb mõelda sellele, kuidas seljatagant ründamist vältida, või kui see on juhtunud, siis kuidas väljapressijaga üldjuhul käituda. On ju teada, et väljapressijatele järeleandmine ainult innustab õnnestunud katset kordama. Kui viimasel hetkel, näiteks enne otsustavat hääletamist, on võimalik esitada ultimaatum, siis langeb Eesti poliitilisse ebastabiilsusse, mis meie arengut kindlasti ei soodusta. Igal juhul on Rahvaliit teeninud lepetest mittekinnipidamisega ära kahtlustava altkulmu-pilgu ? oma kõigilt võimalikelt koostööpartneritelt.

Autor: ÄP