Dollar kukkus 13st läbi

Viimase kuuga on dollar odavnenud kümnendiku, viimase aastaga koguni viiendiku võrra.

?Halvasti mõjub,? kommenteeris eile dollari langust OÜ Viru Kalatööstus juht Agu Laanemets. ?Vaatamata ponnistustele on dollarite eest tehtava müügi osakaal 40% ringis.? Laanemets rääkis, et Ukraina püsib tähtsa turuna, mistõttu dollarist pole pääsu.

Viru Kalatööstus on teinud 11 kuuga tehinguid dollaris 27 miljoni krooni eest. Ettevõtte kõik kulud on europõhised. Kui dollari kurss oleks kõigest 10% kõrgem ehk 14 krooni peal, saaks kalatööstus juurde paar miljonit krooni. Umbes niisama suure summaga jääb ettevõte sel aastal kahjumisse. ?Rõõmsaks see ei tee,? märkis Laanemets.

Laanemets ütles, et dollari kursiriski maandamiseks on raske midagi ette võtta, sest sissetulekud pole regulaarsed. Seetõttu läheks pankade komisjonitasud nii kalliks, et see ei tasu ennast ära.

Kursiriski vastu on oma firma maandanud Hansapanga endine juht, transiidiärimees Jüri Mõis. Tema ettevõte AS Meta Holding SP omab pangalaenuga ostetud tuhatkonda vagunit, mida Venemaaga äri ajavatele kütusefirmadele välja renditakse. ?Ma olen pangast tulnud,? rääkis Mõis, ?riske saab maandada.? Meta Holding on maandanud riski sellega, et võttis pangast laenu samuti dollaris.

Tööandjate keskliidu juht Meelis Virkebau hindas dollari mõju majandusele üldiselt tagasihoidlikuks. ?Pole häda midagi,? ütles ta. Samas tõi ta välja asjaolu, et nõrk dollar annab Euroopa Liidu turul eelise Pakistani, Türgi ja Aasia tootjatele, kes kasutavad dollarit. On oodata odava kauba tulekut Euroopa turule. Olukorras, kus 75% Eesti ettevõtete tehingutest tehakse Euroopa Liidu firmadega, võib odav dollar hakata pärssima Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Importööridele on odav dollar meeltmööda. Kaupluseketti K-Arvutisalong vedava ASi Klisseran juht Lauri Liimand ütles, et kaubad lähevad odavamaks. Samas märkis ta, et inimeste ostueelistusi dollar oluliselt ei mõjuta. Pole vahet, kas arvutimonitor maksab 3300 krooni või 3000 krooni. ?Ostu mõjutab vajadus, mõte ja vaba finantsi olemasolu,? ütles ta.

K-Arvutisalongi kaupadest ostetakse dollaris sisse pooled, veidi alla saja miljoni krooni eest aastas. Arvutikaupade hinnad on dollariga seoses langenud, aga vähe, sest arvutikaupade järele valitseb kogu maailmas nõudlus. Nii näiteks pole vedelkristallekraaniga nn TFT-monitoride hind võrreldes suvega langenud, kuna neid pole saada.

Turismifirmade jaoks avab odav dollar uued võimalused. ?Inimesed käivad USAs ?oppamas,? kirjeldas olukorda OÜ American Tours juht Ülle Turgan. Firma vahendab reise üle kogu maailma ja viimasel ajal on läinud hästi just dollarimaade paketid. Lisaks USA-le käiakse ostureisil näiteks Kuala Lumpuris Malaisias. Paketireiside soosituimad sihtkohad on Tai ja Egiptus, kus hotellid arveldavad dollaris. Turgan kirjeldas, kuidas mõned aastad tagasi, kui dollar oli 19?20 krooni juures, telliti Tai reise väga vähe. Nüüd, 13 krooni juures saab sama raha eest kaks korda kauem kohapeal olla.

Odavam dollar toob alla kütuse hinnad. Kui mõned aastad tagasi kallines kütus muu hulgas seoses dollari kallinemisega, siis nüüd on vastupidi. ?See on Eesti tarbijale hea,? kommenteeris dollari mõju kütusele ASi Statoil Eesti peadirektor Epp Kiviaed.

Tema sõnul on asi veelgi positiivsem, kui dollari kurss püsib pikalt madalal. Siis saavad kütusefirmad uue kauba odavama hinnaga sisse osta. ?Hinnad ei peaks tõusma,? hindas ta olukorda.

Ehkki dollari eilseks ametlikuks kursiks jäid mõned sendid üle 13 krooni, käis USD kurss hommikul allpool meie jaoks olulist psühholooglist kurssi ära. Nii nõrk pole Ühendriikide valuuta olnud pea 7 aastat. Analüütikute ennustuste kohaselt näeme veel sel aastal dollari langemist 12,5 kroonini.

Eile Aasia turgudel 1,2040 USDni tugevnenud euro, mis teeb USD kursiks 12,9955 krooni, jääb analüütikute arvates aasta lõpuni liikuma kursivahemikus 1,20?1,25 dollarit, mis tähendab, et veel sel aastal võib Ühendriikide valuuta kukkuda poole krooni võrra.

Ehkki USA makromajanduslikud näitajad on tugevad ning aktsiahinnad tõusevad, on turud dollari suhtes meelestatud negatiivselt. ?Riskid on seotud terroriohu, väliskaubandusvaidluste ja eurotsooni kasvunumbritega,? kommenteerisid ajalehele Financial Times dollari kursiga seotud riske investeerimispanga ABN Amro analüütikud.

Uudisteagentuuri Bloomberg tehtud küsitluse kohaselt soovitab 84% küsitletud 49 analüütikust kas hoida või osta eurot.

Veel mõned aastad tagasi ennustati dollarile tõusmist 20 kroonini, nüüd nähakse dollari tulevikku tumedates toonides. USD baasintress on 45 aasta madalaimal tasemel. Veelgi enam, USA on ainus 10 juhtivast tööstusriigist, kellel on negatiivsed nii jooksevkonto bilanss kui ka reaalintress (intressimäär, millest on lahutatud tarbijahinnaindeks). See tähendab, et dollari hoiustajad sisuliselt intressidelt ei teeni. Novembri keskel avaldatud rahandusministeeriumi aruande kohaselt kahanes nõudlus USA riiklike võlakirjade järele 5 aasta madalaimale tasemele, mille tõttu USD tegi kahe ja poole aasta suurima päevakukkumise.

Tagasihoidlik nõudlus rekordilises eelarvedefitsiidis oleva riigi võlakirjade järele ongi peamine põhjus, mis takistab dollari tugevnemist.

Statoili peadirektor Epp Kiviaed räägib, et odav dollar toob kütusehinnad alla. Tema sõnul mõjuks hinnale eriti soodsalt, kui dollar püsiks pikalt madalal.

Viru Kalatööstuse juht Agu Laanemets tunnistab, et nõrk dollar tõi kaasa ekspordikäibe vähenemise idaturgudel, mis omakorda viib firma sel aastal kahjumisse.