• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ja Soome peavad tõsist maksuvõitlust

    Euroopa Liidu (EL) laienemine eeldab, et ELi otsustusjõud ja riikidevaheline koostöö suureneksid maksustamise alammäärade reguleerimise osas. Kuid uus ELi põhiseadus ei sisalda selles suhtes mingeid edusamme. Ja kui uskuda Eesti ja Inglismaa peaministreid, ei ole maksustamise osas ette näha ühtlustamist ka tulevikus. ELil on küll võimupädevust keelata silgupüük Läänemerel või tee ning sadama ehitamine mõne lendorava või linnukese pärast, kuid samas ei suuda liit midagi ette võtta selle vastu, et liikmesriikide hulgas on ka maksuparadiise.
    Rahvusvahelise maksukonkurentsi tõttu vähendab Soome aastal 2005 ettevõtete tulumaksu 26 protsendini. Sellega kaotab riik maksudest saadava tuluna 555 mln eurot. Eesti soodne ettevõtete maksustamine on üheks põhjuseks, miks Soome valitsus sellise sammu astub.
    Kuid madal maksutase Soome lahe lõunakaldal meelitab Eestisse ka pärast seda. Mitmed keskmise suurusega ettevõtete omanikud Soomes on oma valitsuse peale pahased, sest dividendide osalise kahekordse maksustamise tõttu tõuseb nende maksukoormus Soomes lähematel aastatel. Mõned neist ettevõtjaist võivad päris tõsiselt kaaluda oma ettevõtte ületoomist Eestisse. Maksukonkurentsi tõsidust näitab ka see, et Soome peaministri Matti Vanhase valitsusel tuli alandada kangete alkohoolsete jookide ja õlle aktsiisi Soomes 300 miljoni euro ulatuses juba 2004. aasta eelarveettepanekus.
    Soomes on töötasude maksustamise kõrgeim piirmäär elukohast sõltuvalt 56?58 protsenti. Suurte sissetulekutega töötajailt võtab maksuamet igast lisaeurost ära üle poole. Seetõttu võib tegevdirektor või tippspetsialist parimal juhul vähendada oma töötasult makstavaid makse ühe kolmandikuni, kui ta toob oma alalise eluaseme näiteks Espoost Tallinna.
    Miks siis Eestis on nii palju madalamad maksud? Probleem ei ole mitte ainult ideoloogilises valikus, vaid ka selles, et avaliku sektori töötajate arv Eestis on vaid veidi üle 50 000. Soomes on see arv umbes 12 korda suurem, kuigi elanikke on napilt neli korda rohkem. Vajadus tõsta töötajate arvu avaliku halduse ja teeninduse sfääris kasvab ka Eestis, mistõttu nii madalad maksud ei saa jätkuda lõputult. Samal ajal peab Soome omakorda leevendama ettevõtete ja töötajate maksukoormust. Kuid hoolimata sellest säilivad suured erinevused kahe riigi vahel ka edaspidi.
    Laienemise tulemusena tekkiv Läänemere majanduspiirkond, teatavas mõttes uus Hansa Liit, pole siiski mitte ainult väljakutse, vaid ka tulevikuväljavaade. Kui võimalustest osatakse õigesti kinni haarata, võib ka Soome laienemisest saadav majanduslik kasum ületada mitmekordselt need summad, mis liikmemaksudena kaotatakse. Kasu saadakse kaubanduse ja investeeringute võimalikust kasvust, mis peaks tooma uusi töökohti ka Soome töötajaile ja sedamööda maksudest laekuvat täiendavat tulu kogu heaoluühiskonnale.
    Seetõttu on laienemisel ? vähemalt kaugemas perspektiivis ? rohkem võita kui karta. Ja kuigi laienemine esitab Soome heaoluühiskonnale mitmeid väljakutseid, mõjub see ühiskonnamudelile kahtlemata dünaamiliselt.
    Autor: Matti Viialainen
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Kohus lükkas mereplaneeringu vaidlustuse tagasi
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Venemaa tüürib maksejõuetuse kursil
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.