3. detsember 2003 kell 22:00

Eesti ja Soome peavad tõsist maksuvõitlust

Euroopa Liidu (EL) laienemine eeldab, et ELi otsustusjõud ja riikidevaheline koostöö suureneksid maksustamise alammäärade reguleerimise osas. Kuid uus ELi põhiseadus ei sisalda selles suhtes mingeid edusamme. Ja kui uskuda Eesti ja Inglismaa peaministreid, ei ole maksustamise osas ette näha ühtlustamist ka tulevikus. ELil on küll võimupädevust keelata silgupüük Läänemerel või tee ning sadama ehitamine mõne lendorava või linnukese pärast, kuid samas ei suuda liit midagi ette võtta selle vastu, et liikmesriikide hulgas on ka maksuparadiise.

Rahvusvahelise maksukonkurentsi tõttu vähendab Soome aastal 2005 ettevõtete tulumaksu 26 protsendini. Sellega kaotab riik maksudest saadava tuluna 555 mln eurot. Eesti soodne ettevõtete maksustamine on üheks põhjuseks, miks Soome valitsus sellise sammu astub.

Kuid madal maksutase Soome lahe lõunakaldal meelitab Eestisse ka pärast seda. Mitmed keskmise suurusega ettevõtete omanikud Soomes on oma valitsuse peale pahased, sest dividendide osalise kahekordse maksustamise tõttu tõuseb nende maksukoormus Soomes lähematel aastatel. Mõned neist ettevõtjaist võivad päris tõsiselt kaaluda oma ettevõtte ületoomist Eestisse. Maksukonkurentsi tõsidust näitab ka see, et Soome peaministri Matti Vanhase valitsusel tuli alandada kangete alkohoolsete jookide ja õlle aktsiisi Soomes 300 miljoni euro ulatuses juba 2004. aasta eelarveettepanekus.

Soomes on töötasude maksustamise kõrgeim piirmäär elukohast sõltuvalt 56?58 protsenti. Suurte sissetulekutega töötajailt võtab maksuamet igast lisaeurost ära üle poole. Seetõttu võib tegevdirektor või tippspetsialist parimal juhul vähendada oma töötasult makstavaid makse ühe kolmandikuni, kui ta toob oma alalise eluaseme näiteks Espoost Tallinna.

Miks siis Eestis on nii palju madalamad maksud? Probleem ei ole mitte ainult ideoloogilises valikus, vaid ka selles, et avaliku sektori töötajate arv Eestis on vaid veidi üle 50 000. Soomes on see arv umbes 12 korda suurem, kuigi elanikke on napilt neli korda rohkem. Vajadus tõsta töötajate arvu avaliku halduse ja teeninduse sfääris kasvab ka Eestis, mistõttu nii madalad maksud ei saa jätkuda lõputult. Samal ajal peab Soome omakorda leevendama ettevõtete ja töötajate maksukoormust. Kuid hoolimata sellest säilivad suured erinevused kahe riigi vahel ka edaspidi.

Laienemise tulemusena tekkiv Läänemere majanduspiirkond, teatavas mõttes uus Hansa Liit, pole siiski mitte ainult väljakutse, vaid ka tulevikuväljavaade. Kui võimalustest osatakse õigesti kinni haarata, võib ka Soome laienemisest saadav majanduslik kasum ületada mitmekordselt need summad, mis liikmemaksudena kaotatakse. Kasu saadakse kaubanduse ja investeeringute võimalikust kasvust, mis peaks tooma uusi töökohti ka Soome töötajaile ja sedamööda maksudest laekuvat täiendavat tulu kogu heaoluühiskonnale.

Seetõttu on laienemisel ? vähemalt kaugemas perspektiivis ? rohkem võita kui karta. Ja kuigi laienemine esitab Soome heaoluühiskonnale mitmeid väljakutseid, mõjub see ühiskonnamudelile kahtlemata dünaamiliselt.

Autor: Matti Viialainen

Hetkel kuum