Keskpanga asepresidendi Märten Rossi kinnitusel on Eesti laenuturu põhiprobleem ülioptimistlikud eraisikud, kelle laenukasvu aastatempo ulatub üle 40 protsendi. Rossi hinnangul ei valmista muret mitte niivõrd suur laenude jääk, kuivõrd võlakoormuse kasvamise kiirus, kirjutab Postimees.

Eesti Panga andmetel ületas tänavu sügisel esimest korda eraisikute laenude-liisingute kogumaht 23 miljardit krooni hoiuste kogusumma 22 miljardit krooni. Seega ei kata eraisikute säästud neile antud laenude mahtu ning pangad peavad kasutama laenude andmiseks välisraha. Samuti kipuvad eestlased unustama, et majandustsükli pöördudes on võimalik kaotada kas oma sissetulekutes või üldse töökoht.

Mida täpselt keskpank laenubuumi ohjeldamiseks teha kavatseb, teatab Eesti Pank järgmisel nädalal kvartali majandusülevaadet tutvustades.

Laenukasvu kiiruse pärssimiseks on keskpangal kasutada mitmeid vahendeid. Kõige levinum neist, mida ka praegu juba kasutatakse, on Rossi sõnul avalikkuse hoiatamine laenamisega seotud riskide eest. Sellele võib järgneda pisut radikaalsem samm, mil keskpank otsib koostöös valitsusega võimalusi laenupakkumise ja -võtmise suunamiseks. Näiteks eelmisel sügisel viidi kommertspankadest välja valitsuse hoiuseid, mis vähendas pankade võimalusi laenude pakkumiseks ligi miljardi krooni võrra.

Kõige efektiivsemalt saab keskpank laenamist ja finantssektori käitumist mõjutada regulatiivsete meetmetega - näiteks tõsta pankade laenureservide nõudeid ning kergitada laenuvõtjatele esitatavaid tingimusi.