Tallinna halduskohus arutas eile Aivar Sõerdi kaebust endise rahandusministri Tõnis Paltsu käskkirjade peale, millega Sõerd algul kõrvaldati ja seejärel vabastati maksuameti peadirektori ametikohalt. Sõerd nõuab käskkirjade tunnistamist õigusvastaseks ning enda ennistamist maksuameti peadirektori ametikohale.

Rahandusministeerium, kes oli kohtusse saatnud peaaegu kogu oma juriidilise osakonna eesotsas Alar Urmiga, taotles hakatuseks kohtuistungi kinniseks kuulutamist. Ministeerium viitas asjaolule, et Sõerdi vabastamise aluseks olnud aruanne on vaid ametkonnasiseseks kasutamiseks. Kohtunik Kaire Pikamäe jättis aga taotluse rahuldamata.

Kohtuistungi käigus selgus, et aruande koostamisel lähtuti ligi 30 kausta kogutud materjalidest, millest enamiku moodustavad maksuametnike järelepärimised pankadele ja neile antud vastused ehk pangaväljavõtted. Palts kuulutas enne ministriametist lahkumist selle aruande 75 aastaks salastatuks.

Maksuametnike liigsed pangapäringud olid ka üheks põhjuseks, millele viidates Sõerd ametist vabastati. Sõerdi pädevuse kontrollimiseks moodustatud komisjoni andmeil saatsid maksuametnikud pooleteise aasta jooksul pankadele 25 100 taotlust (ligi 70 päringut tööpäevas ? toim.), millest rõhuv enamus pangaväljavõtete nõuded. Maksuameti väite kohaselt oli päringute arv peaaegu kümme korda väiksem.

Sõerdi esindaja, tema endine asetäitja Vahur Kivistik ja teine esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva lahkasid eile punkthaaval rahandusministri käskkirjade olemust. Esimene, tänavu juulis tehtud ametist kõrvaldamise käskkiri oli nende arvates motiveerimata. Pealegi ei oldud distsiplinaarmenetlust Sõerdi suhtes selleks ajaks veel alustatud.

Septembri lõpus tehtud ametist vabastamise käskkiri rajanes aga aruandele, mis oli jäänud lõplikult vormistamata. Nimelt puudusid sel kahe komisjoni liikme allkirjad. Lisaks ei saanud Sõerdit tema esindajate sõnul vabastada, sest maksuameti peadirektori, nagu ka muude avalike teenistujate, pädevus otsustatakse atesteerimisel, mida aga rahandusministeerium ei olnud teinud.

Kivistik ja Ladva seadsid kahtluse alla käskkirjas toodud väite, et Sõerdil puudusid maksuameti juhtimiseks vajalikud tööoskused. Kivistik viitas seejuures maksuameti töö tulemuslikkusele kohtuvaidlustes ning maksuasjade menetlemise viimisel nn dokumendipõhiselt uurimispõhisele alusele.

Samuti vaidlesid nad vastu rahandusministeeriumi väidetele, et maksuametis ei pööratud piisavalt tähelepanu andmeturbele ja maksurevisjonide korralduslikule poolele.

Halduskohus teeb oma otsuses 22. detsembril.

Vahu Kivistik sõnas Äripäevale, et Sõerdi esindamine on talle omamoodi proovikiviks. Nimelt pole välistatud, et ta valib edaspidi advokaaditee. Kivistiku enda vaidlus oma ametikohalt vabastamise üle tuleb arutusele jaanuaris.

Aivar Sõerd tunnistas, et on viimastel kuudel piirdunud konsultatsioonide andmisega maksuküsimustes ega ole hakanud endale veel uut töökohta otsima.