Pärnu linnavolikogu jõulueelsel istungil tuleb arutlusele eelnõu tõsta linnaametnike palku. Arvestades seda, et võimuloleva Reformierakonna, Keskerakonna, Isamaaliidu ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei koosluse koalitsiooninõukogu on palkade tõusu põhimõtteliselt heaks kiitnud, siis võivad linnaisad ja ?ametnikud oodata kena kinki.

Ilmselt vastustab pingelise eelarve juures palgafondi kasvatamist vaid opositsioonis olev Res Publica.

Kriitiline oli ka portfelli ja kabinetita linnavalitsuse liikme kohta omav Isamaaliit, kelle vastuseisu tõttu jääb ära palkade veelgi suurem kasvatamine.

Õigupoolest ei olegi jutt niivõrd linnaametnike palgast kui poliitilise linnavalitsuse omast. Kui uus palgajuhendi eelnõu saab volinikelt kinnituse, siis võib linnapea arvestada nelja Eesti keskmise palga suuruse summaga senise 17 800 krooni asemel (tõus ligi 7000 krooni). Abilinnapeade palk oleks 80 protsenti meeri töötasust, mis on tunduvalt enam kui praegune 15 000 krooni.

Et kisa liiga suureks ei tõuseks, saavad 15 protsenti palgafondi juurde haridus-ja kultuuritöötajad ning 20 protsenti linna sotsiaalhoolekandeasutuste töötajad. Linnaametnike palgafond suureneb 14 protsenti, kusjuures ametnikud jaotatakse kaheksasse palgagruppi vahemikus miinimumpalk kuni 24 000 krooni. Palku korrigeeritakse iga töötaja puhul eraldi.

Linnavalitsus viitas palgatõusu vajadust põhjendades tõigale, et viimati muutusid palgad 2000. aastal. Asjaolu, et paljudel Pärnu palgatöötajatel pole palk kasvanud viis või enam aastat, linnajuhte ei morjenda.

Pärnu linnapea Väino Hallikmägi leiab, et kõigepealt peab olema palk ja alles siis töö, kuna väikese palga tõttu on linnaametitesse asjatundjate leidmine üha keerulisem. Põhimõte enne töö ja siis palk näib olevat ununenud.

Võrreldes Viljandi, Haapsalu ja Kuressaare linnaametnike palkadega ei peaks Pärnu omadel olema põhjust virisemiseks.

Autor: Kalev Vilgats