Väiksemate firmade puhul peaks igakuine kulutus ettevõtte veebikülje haldamiseks jääma alla ühe keskmise töötaja palgakulu. Kodulehekülg on firmale oluliseks müügi- ja reklaamikanaliks. Veebikülge luues on kulude kokkuhoidmiseks oluline, et firma töötajad saaksid võimalikult hõlpsasti tulevasele koduleheküljele uut infot lisada ja seal juba olevat teavet muuta. See tähendab, et firma kodulehekülje sisu peab olema hallatav tavalise veebibrauseriga, mis omakorda tähendab seda, et lisaks kodulehe kujundusele ehk disainile tuleb hankida ka veebikülje sisuhaldussüsteem (CMS ? Content Management System).

Et saada lõpuni aru sisuhalduse olemusest, vaatame ajas tagasi. Veel 3?4 aasta eest ei pakutud sisuhaldussüsteeme valmiskujul ? kliendile vajalik lõpplahendus pandi kokku olemasolevatest detailidest. Tööde lõppedes kirjutati aga arve, nagu oleks kõik töötatud välja spetsiaalselt sellele kliendile mõeldes. Tarkvaraarendajad justkui leiutasid kogu aeg ühte ja sama jalgratast. Õnneks on konkurents asjad oma kohale surunud. Eestis pakutakse hetkel kümmetkonda sisuhalduslahendust, nende hinnad algavad mõnest tuhandest kroonist. Tõsiseltvõetavad tooted on neist ehk pooled.

Kasutaja seisukohalt võib sisuhaldussüsteemid jagada kaheks: need, kus muudatuste tegemine käib samas külastajale nähtavas keskkonnas ehk te näete töö käigus koheselt ka lõpptulemust, ja need süsteemid, kus on peetud vajalikuks administreerimiseks eraldi kasutajaliidese loomist. Tänu programmeerimiskeelte pidevale lihtsustumisele on programmeerimisoskus levinud kulutulena ja kahjuks peegeldub praegu nii mõnegi suurfirma toodangust veel kiirustamine ja läbimõtlematus koos kriitiliste turvaaukudega.

Tulenevalt universaalsusprintsiibist, mis ütleb, et olemaks tõhus, peab tegema valiku, pole olemas lihtsasti kasutatavat ja samal ajal kõike võimaldavat tarkvara. Iga tarkvaraarendaja on leidnud kompromissi pakutava lahenduse lihtsuse ja funktsionaalsuse vahel. Siiski tuleks valikut tehes mõelda väikese ajavaruga ? kas kõige lihtsam lahendus ikka rahuldab teie vajadusi ka poole aasta pärast? Aga hiljem?

Firma koduleht ei tohiks oluliselt suurendada ettevõtte tööjõukulusid. Paremad sisuhaldussüsteemid ei vaja töötajalt lisateadmisi arvutitarkvara osas. Näiteks tuntud Eesti portaalil www.rate.ee on hetkel üle 200 000 aktiivse kasutaja ? ja nad oskavad muuta veebis oma ankeeti, lisada pilte jms. Hea sisuhaldustarkvara korral on need oskused piisavad kodulehe sisu uuendamiseks ja see ei võta töötajalt liialt aega. Pole vist just palju ameteid, mida oskaks nii suur hulk inimesi. Kui uuendused pole sagedased, saab nendega hakkama mõni olemasolev töötaja.

Kui veebikülje haldamisel puudub teile vajalik spetsiifiline funktsioon, uurige teenuse tarnijalt, kas sisuhaldussüsteemi pakkuv tarkvarafirma suudab selle lisada. See on tähtis ka tulevikku arvestades, sest kui tekib vajadus lisada veebi mõni toiming, ei pea ostma selle pärast kohe uut süsteemi. Rusikareegel on, et kui arvutifirma on sisuhaldussüsteemi ise loonud, suudab ta ka võimalusi lisada, kui tegemist on aga edasimüüjaga, peate üles leidma süsteemi algse looja või uue süsteemi soetama.

Sisuhaldustarkvara soetamisel tuleb meeles pidada, et see ei sisalda endas veel ideed kodulehe loomiseks. Veebikülje külastajat ei huvita, millised võimalused on selle sisuhaldustarkvaral või kui kaua kulus ettevõtte töötajal uue tooteinfo ülespanemiseks, tähtis on, et külastatav koduleht oleks loogilise ja tervikliku ülesehitusega.

Internetist infot otsiv klient valib tihti just selle firma, kelle kodulehekülg suudab anda paremini vastused tema võimalikult suurele hulgale küsimustele.