PM: Eesti küberpolitsei võitleb enim tööstusspionaa?iga

Küberpolitsei püüab kurjategijad, kes tungivad arvutivõrkudesse, kasutades selleks endise töötaja kätte jäetud koode või spioneerimisprogramme.

Üksnes poolteist aastat töötanud keskkriminaalpolitsei infotehnoloogiakuritegude talitusele on tänaseks laekunud kümmekond avaldust või vihjet kuritegude kohta, mida läänemaailmas liigitatakse tööstusspionaa?iks, kirjutab Postimees.

Infotehnoloogiakuritegude talituse komissari Kalmer Viska hinnangul on tegelik olukord aga tunduvalt tõsisem, sest ettevõtted on hakanud oma kahtlustest neid teavitama alles viimasel ajal.

Sagedasemad Eesti küberpolitsei kliendid tööstusspionaa?i juhtumites on inimesed, kes lahkuvad tööle konkureerivasse ettevõttesse. Mõni aeg hiljem avastab aga inimese endine tööandja, et miskipärast teab seesama konkurent ette igat nende järgmist sammu äritegevuses.

Viska sõnul tekib firmadel sellistel juhtudel tavaliselt petlik kahtlus, et keegi firmast töötab konkurendi heaks ja sosistab neile salainfot. Tegelikkus võib olla aga lihtsam, nagu on Eesti küberpolitsei juhtumid näidanud.

«Kui oluline inimene lahkub konkurendi juurde, ei piisa ärisaladuste kaitsmiseks üksnes sellest, et talt võetakse ära uksekaart ja autovõti,» lausus Viska. «Kohe tuleb ära muuta kõik salakoodid, mille abil lahkuja pääses varem ligi firma arvutivõrgule.»

Nii nagu ei oska paljud ettevõtted tunnetada ohtu ekstöötajale kätte «unustatud» salakoodides, ei mõista ka nende ebaseaduslikud kasutajad Viska sõnul, et panevad toime kriminaalkuriteo.

Nuuskivatest ekstöötajatest on ohtlikumad aga tööstusspioonid, kes tungivad arvutivõrkudesse «Trooja hobuse» nime all tuntud spioneerimisprogrammi abil.

Tänavu tabas küberpolitsei häkkerite grupi, kes valmistusid Eestis ühe tuntud suurfirma pangakontolt «Trooja hobuse» abil oma varikontodele kandma 900 000 krooni.

Küberpolitsei jõudis jälile, et postkast asus Venemaa arvutiserveris ja kirju lugesid kurjategijad Tallinna internetikohvikutes.